Mida arvab rahvas?

Maalt ja hobusega:

Eestis tuleks kiirelt kaotada presidendi ametikoht ja emapalk. Juhtijaid ja riigirahakotis sobrajaid on veel, personaalpenskarite näol jne, jne. Kas ikka oli õige jagada rahasid Siberis olnutele kodueestlaste rahakotist? Kui keegi tahab nii kangesti jagada, küsigu rahasid venelaste käest, aga ärgu tirigu neid kopkaid mittemilleski süüdi olevate käest. Või nagu see Tšernobõli jama; paljudele ikka praegu Eesti plekib armutult suuri summasid, aga küsiks jälle: kelle suust see leivatükike ära tiritakse? Ja lõpeb see jama siin Eestis sellega, et need, keda on riik kottinud ja petnud, lihtsalt lahkuvad riigist. Naljakoht, et venku-aegsed võmmid on ka personaalpenskarid oi, oi, oi...

tõepoolest:

Vaja on riigi pidamist muuta, kuid kohalikud omavalitsused on vaid üks probleem. Ka riigi tasandil on vaja koomale tõmmata, näiteks presidendi kantseleis 62 töötajat, õiguskantsleri kantseleis 48 töötajat jne. Need on Eesti tingimustes töötajate arvu poolest juba suurettevõtted, kuid mis on nende kasutegur või millega üldse nendes kümned inimesed oma 8-tunniseid tööpäevi päevast päeva sisustavad. Samuti 619 töötajaga hiigelettevõte nimega Välisministeerium. Tundub, et nendes asutustes põhiline aur läheb oma eksistentsi õigustavate tegevuste leiutamisele, õigemini, tegevuse imiteerimisele.

Samas on nad ka suured tööandjad sadadele ja isegi tuhandetele haritud, kuid tarbetuid erialasid omandanud inimestele elik tegemist on suures osas sotsiaalsete töökohtadega. Siit jõuame juba haridusreformi juurde jne. Ühiskond on tervik ja kõik on omavahel seotud ja õhku võngutama jäämegi, sest reformid puudutaksid otseselt paljude mõjukate huvigruppide, alates omavalitsusjuhtidest, riigiasutuste kõikvõimalikest juhtidest, kõrgkoolide õppejõududest jne jne, igapäevast toimetulekut.

Kn

Jaga |