Võrdõiguslikkus tuleb kasuks nii naistele kui ka meestele

10. detsember 2003


Harry Raudvere saatis ülaltoodud kirjutise sotsiaalministeeriumisse sooviga, et tema artikkel mõjutaks valmiva võrdõiguslikkuse edendamise seaduseelnõu ettevalmistamist. Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse büroo spetsialistid koostasid retsensiooni, mille Raudvere edastas koos oma tööga Kesknädalale. Avaldame ka n-ö vastaspoole seisukohad.

Ruadvere artiklist jääb mulje, et kehtiva sooliste stereotüüpide kogumi lammutamine, traditsiooniliste soorollide kaasajastamine on midagi väga lubamatut ja ebaõiglast. Autor väidab, et soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõu on naiste seadus, mis võitleb naistele suuremate õiguste ja võimu andmise nimel. Kui naised on läbi aegade kuulutatud nõrgemaks pooleks ja neil on meestega võrreldes olnud piiratumad ressursid, juurdepääs ressurssidele ning ühiskonnas kehtivad normina ikka meeste õigused ja vajadused, siis soolise võrdõiguslikkuse raames on loomulik, et üritatakse parandada ebasoodsamas positsioonis oleva grupi tingimusi ja võimalusi.

Mehed haaravad ise võimu

Pole ime, et ei räägita meeste õiguste eest võitlemisest, kuna mehed on alati ise haaranud endale võimu, ressursid ja juurdepääsu infole. Kuigi me tahaksime end lugeda kaasaegseteks inimesteks, on traditsioonilised arusaamad mõnele ikka väga sügavalt sisse juurdunud.
Autor on valesti aru saanud, et nüüd hakatakse reguleerima sugudevahelist suhtlemist. Umbes nii, et mees võib naisele öelda seda ja toda, kuid mitte kolmandat. Ilmselt on autoril raske mõista, et inimene on vaba tegemaks eluvalikuid, ilma et tema valikuid piiraksid soolised stereotüübid ja traditsioonilised soorollid.
Kui autor viitab, et seadust ei kohaldata pere- ega eraelule, siis on mõeldud seda, et seadus ei reguleeri, et naine ja mees peavad kodus tegema võrdse arvu tunde koduseid tasustamata toimetusi jms. Seadus ei nõua peresisestesse asjadesse sekkumist, vaid korrastab ühiskondlikku süsteemi, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi.

Üksikvanemad

Kui enamik üksikvanemaid on naised, siis nendel peredel on väga suur potentsiaal sattuda vaesusesse. Kui ühiskonnas kehtib suhtumine, et naise töö peabki olema madalamalt tasustatud, sest leivateenija on ju mees, siis mismoodi peaks üksikema oma pere eest suutma hea seista, kui tema kõrval pole meest? Üksikema saatus aga ei või olla karistuseks selle eest, et paarisuhe meesisikuga ei toiminud.

Naised pole sünnitusautomaadid

Tahaks autorile meelde tuletada, et naised pole kahel jalal kõndivad sünnitusautomaadid, mis toodavad õige sisendi järel kvaliteetset tulemit - terveid lapsi ja palju. Kui on loodud lasteaiarühm, kuhu emad saavad põnne ööbima jätta, tekib mul küsimus, kas naise karjääri hind on see, et ta ei saa oma lastega koos olla? Väidame, et ühiskond peab igati toetama töö- ja pereelu ühitamist. Need on inimese elu kõige tähtsamad valdkonnad, ning ei tohi seada inimest sundvaliku ette: kas töö või pere.

Meeste üleolek pole loodusseadus

Väär on autori arusaam, nagu oleks võrdõiguslikkuse büroo erialaspetsialisti suhtes ülimuslik. Siin on mõeldud optimaalset tööjaotust: tervishoiu küsimustes ei otsusta politseinik ega keskkonnaküsimustes sotsiaaltöötaja. Selleks on olemas oma ala eksperdid ja seega on ka soolise võrdõiguslikkuse eksperdid, kes omavad spetsiifilisi teadmisi just soolise aspekti kohta. Teatavasti läbib sooline aspekt iga eluvaldkonda. Järelikult peaks tervishoiuekspert soolistes küsimustes tervishoiuvaldkonnas enne soolise võrdõiguslikkuse eksperdiga konsulteerima.
Ühiskonnas väljakujunenud suhtlemismudel pole kindlasti loodusseadus. See, mis on inimsuhtlemises aegade algusest olnud, ei ole ega pea olema ilmtingimata samamoodi ka täna ja homme.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)