Lätlased päästsid nõukogude võimu kokkuvarisemisest

RALF R. PARVE,      16. märts 2005


Alles see oli, kui Venemaa president Putin tuletas seoses oma 9. mai üritustega ja Balti riikide presidente külla lootes sooja sõnaga meelde lätlasi.
Kuna punaajalugu on meile ammugi juba mõttetuseks muutunud, ei tule paljudele enam meeldegi, mida see vihje tähendada võiks. Tuletagem siis meelde, et juttu tehti Läti punastest küttidest.

Esimese maailmasõja ajal, 1915.–1916. aastal moodustati lätlastest rahvusväeosa, mis formeeriti nõukogude teatmeteoste andmetel "Läti kodanluse eestkostel, kaitsmaks tsaaririigile kuuluvat Lätit Saksamaa vastu". Väeossa kuulus kaheksa polku ning üks tagavarapolk. 80–90% isikkoosseisust moodustasid töölised, sulased, kehvikud, kes bolsheviseerusid üsnagi kiiresti. Nii osaletigi agaralt oktoobrirevolutsiooni üritustes.
22. novembril 1917. a toodi Läti küttide 6. polk Petrogradi, kus nad pidasid korda ja „likvideerisid kontrrevolutsiooni koldeid".
Läti küttide allüksus kaitses 26. novembrist 1917. a Smolnõis pesitsevat Nõukogude valitsust, hiljem, kui Lenin oma valitsusega Moskvasse kolis, valvati punaseid võimulolijaid ennastületavalt juba Kremlis. Seesama seltskond julgestas ka Lenini valitsuse rongi 10. – 11. märtsil 1918. a, kui too uude pealinna Moskvasse kolis. Ilmselt olid lätlased ainus usaldusväärne rahvusgrupp, keda Lenin ennast valvama lubas.
Moskvas aitas Läti küttide valikrood maha suruda vasakesseeride mässu 6. – 7. juulil 1918. a. Vasakesseerid kavatsesid eesseisva Nõukogude V kongressi avamise ajal kogu leninlaste pesakonna kinni võtta ja viia Venemaa tagasi kodanlik-demokraatlikule arengule, likvideerides nõukogude võimu. Esialgu läks esseeridel üsna hästi. Kätte saadi Tšekaa juht Feliks Dzherzhinski ja mitmeid teisigi juhtivaid punategelasi nagu Jakov Sverdlov (Jeshua Solomon Moshavich) ja asuti otsima Leninit. Vallutati Moskva telegraaf ja teatati ennatlikult võimuvõtmisest üle kogu maa.
Samal ajal tulistati Kremlit ja püüti tungida Suure Teatrini, arreteerimaks seal asuvat kongressi enamlaste fraktsiooni. Siis aga tõid punakomissarid kohale lätlased, kelle avatud kartetshituli piki tänavaid tegi puhta töö. Nõukogude võimu vägagi tõenäoline kokkukukkumine oli nurjatud.
See töö tehtud, viidi Läti punased kütid maha suruma parempoolsete esseeride mässu Jaroslavlis. Nad osalesid agaralt ka nõukogudevastaste väljaastumiste mahasurumises Muromis, Rõbinskis, Kaluugas, Saraatovis, Novgorodis ja mujal.
1919. a aitasid Läti kütid ühe põhijõuna Denikini valgekaartlasi purustada ja 1920. a võidelda Wrangeli vägede vastu Krimmis. Seejärel polnud nõukogude võimul enam neid vaja. Sellega olid moorlased ehk lätlased oma töö teinud ja 28. novembril 1920. a Läti kütidiviis kui sõjaline moodustis likvideeriti. Läti usinad töömesilased olid aidanud päästa nõukogude võimu seitsmekümneks aastaks. Küttide füüsilise likvideerimisega aga alustas tänulik nõukogude võim 1937. aastal.
Nõukogude ajaloolased hindasid taevani Läti küttide revolutsioonilist andumust, raudset distsipliini ja poliitilist teadlikkust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)