Oleme lahendanud rehkendusest vaid pool!

Juba aastaid on olnud Keskerakonna eesmärgiks vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja tagada, et väiksemat tulu teenivatelt inimestele ei võetakski enam tulumaksu. Ja see on nüüd ka saavutatud. On ju tõsi, et reformist võidab suurem osa inimesi. Võidab ka valdav osa pensionäre, sest kuni 500 euroni on pensionäri sissetulek maksuvaba. Sellest aastast ongi maksuvaba osa kõigil – nii pensionäridel kui ka tavatöötajal ühesuurune. Et aga täiendav maksuvabastus pensionidele sellest aastast kadus, saab olla pensionäri maksimaalne võit 16,8 eurot, teistel aga 64 eurot. Uus süsteem toob kasu põhiliselt mittetöötavatele pensionäridele. 

Teisiti on lugu töötavate pensionäridega. Tõsi, kui keskmist vanaduspensioni saava töötava pensionäri palk on väike, võidab pisut ka tema. Kuid kui palk on juba 900-st suurem, hakkab eakas kaotama.

Ühiskonnas on aga kõige enam rahulolematust tekitanud just see, et kui palgatöötaja (ka väga suure palga saaja) kaotab maksureformist kõige enam 36 eurot, siis töötava pensionäri suurim kaotus ulatab koguni 83,2 euroni.

Paljudel riivab õiglustunnet seegi, et mittepensionär hakkab kaotama piirist, kui maksustatav tulu kuus on üle 1776 euro. Aga töötav pensionär hakkab enam maksma juba 1352 eurost ülespoole. 

Me võime muidugi sõnu teha ja rääkida solidaarsusest ja pisut enam panustamisest, aga ikkagi küsitakse: miks peab oma elupäevad tööd rüganud eakas, kelle tervis pole kindlasti ka enam see mis noortel, panustama ligi kaks ja pool korda enam, kui kõrgepalgaline linnapea või minister? Ehk: miks veidi enam teenivad pensionärid kaotavad rohkem kui tavalised suure tulu saajad?

Miks ikkagi on Eestis töötavate pensionäride arv võrreldes teiste riikidega väga suur? Lihtsam oleks ju kodus diivanil lösutada või kuldsetel liivadel peesitada.

On selge, et seda tehakse madalate pensionide pärast. Kui tervis vähegi lubab ja kui jõukohane töö leidub, on asi töötamise kasuks otsustatud. Tegelikult peaksime neid inimesi tunnustama ja kätel kandma, kes tahavad endale natuke paremat sissetulekut teenida ja soovivad nii jätkuvalt meie riigi arengusse oma tööga panustada. Seda meil just vaja ongi, sest oleme kahaneva rahvastiku ja suure tööjõupuudusega riik. Nii mõnigi võõrtööline, kes hiljem meie sotsiaalsüsteemile suureks koormaks saab olema, jääb nii siia toomata. Töökäsi on meil vaja, ja ka pensionäridelt ei tohiks mitu nahka koorida.

Võtame kasvõi õpetajad. Meie ligi 20 tuhandest õpetajast on pensionäre umbes 20%. Õpetajapalk kerkis aga juba kahe aasta eest 1000 euro ligi; praegu oleme selle tõstnud 1150 euroni. Järelikult, need keskklassi pensionäridest spetsialistid kaotavad oma sissetulekus. Koos pensioniga ületab kuutulu 1350 eurot.

Kogu Euroopa mõtleb praegu, kuidas vanemat põlvkonda paremini tööturule kaasata ja nende elukogemust rakendada. On ju teada, et vanemaealised on ka väga kohusetundlikud ja lojaalsed, mida tööandja vägagi hindab. Neid tuleks isegi premeerida, sest riik saab neist kasu. Aga mingil juhul ei tohiks neid üleliia maksustada, sest tavaline töötav pensionär pole meil ju mingi rikaste klassi kuuluv, kellelt võiks nõuda suuremat osa, et veelgi vaesemate olukord paraneks. Vaesemate olukorda peaksid panustama suurepalgalised, nagu see Euroopas kõikjal ka on.

Ma väga loodan, et tulevikus siiski leiab probleem lahenduse ja Keskerakond saab rakendada õiglase astmelise tulumaksu, mida aina enam inimesi on toetama hakanud ja mis on meie ammune soov.

Praegu aga oleme lahendanud vaid pool rehkendusest. Jääb loota, et ka IRL (eelnõu tuli ju IRI-i poolt juhitud rahandusministeeriumist) harjub selle mõttega, et eakas inimene on meie tõeline varandus. Ärgem ka unustagem, et just see põlvkond võitles meile 30 aasta eest kätte vabaduse ja iseseisva riigi!

KESKMÕTE: Ma väga loodan, et tulevikus siiski leiab probleem lahenduse ja Keskerakond saab rakendada õiglase astmelise tulumaksu, mida aina enam inimesi on toetama hakanud.

MARIKA TUUS-LAUL,

Keskerakonna juhatuse liige

Jaga |