Ühe kirja lugu

Kesknädal,      05. veebruar 2003


1957. aasta novembris jõudis kirjanik Jaan Krossi postkasti käsiposti teel saabunud kiri koolivennalt Westholmi Gümnaasiumist, Rootsis elavalt pagulaselt ajaloolaselt Rein Marandilt. Marandi talitas hästi ettevaatlikult ja saatis kirja Moskva ülemaailmset noorsoofestivali külastanud Soome turistiga oma sugulasele Lembo Mässile. Soomlane postitas kirja Leningradis, saatjaks fiktiivse aadressiga Petrovi-nimeline kodanik. Ümbrikus oli teinegi kiri palvega anda see üle Jaan Krossile. Marandi kirjutas oma kirjas noorematest pagulastest, kes olid koondunud ajakirja Vaba Eesti ümber ja janunesid adekvaatset informatsiooni kodumaal toimuva suhtes. Loodetud informatsiooni tahtis Marandi kasutada oma ajakirja veergudel objektiivsema pildi loomiseks kodu-Eestist.
Paraku andis Jaan Kross kirja oma isiklikul initsiatiivil üle KGB julgeolekuorganitele ja kirjutas sealtpoolt tulnult ettepanekul Rahva Häälde koolivenda mustava artikli "Vastuseks ühele "salajasele" kirjale". Artiklis (ilmus 20. novembril 1957) mõnitati eesti pagulaskonda Rootsis. Sellest võis välja lugeda, et Krossile kirja saatnud Rein Marandit huvitasid eelkõige 1956. aasta Poola ja Ungari sündmuste kajastamised ja võimaliku rahvusliku opositsiooni olemasolu Eestis.
Krossi Rahva Hääle artiklit refereeriti 27. novembril 1957 pagulasajalehes Stockholms-Tidningen Eestlastele pealkirja all "Punakirjanik ja Rootsi-eestlane" ning jõuti järeldusele, et see artikkel "mitte niivõrd ei ole sihitud Stockholmi suunas, kui just kodumaal viibiva eesti rahva mõjutamiseks…"
Krossi kirja üleandmise tulemusena avati Lembo Mässi operatiivtoimik. Hilisema läbitöötamise käigus ei õnnestunud aga Mässi kohta midagi kompromiteerivat leida. 7. novembril 1959 viidi KGB hoones läbi Mässi profülakteerimine, mille käigus ta käitus avameelselt ja hindas õigesti oma teguviisi (viimane lause pärineb toimikust). 1960. aasta jaanuaris suleti Mässi operatiivtöötluse toimik, kuid KGB lükkas järjekindlalt tagasi kõik tema palved külastada välismaal elavaid sugulasi.
Rein Marandil aga õnnestus korduvalt alates 1968. aastast käia Eestis sugulastel külas. Marandi sõitude vastu tundis huvi KGB välisluureosakond, tema jälgimisega tegeles selle osakonna ohvitser Aare Raid, kes on tuntud kui eesti teadlaste KGB-kuraator.
Eelnev jutt sai kirja seoses Jaan Krossi avaliku kirjaga Siim Kallasele. Selgub, et see ei olnud rahvakirjaniku esimene avalik kiri. Esimene on pärit 1957. aasta novembrist. Selgituseks olgu öeldud, et eelnev materjal pärineb Rahvusarhiivi väljaandest "Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1957. aastal" ning Indrek Jürjo raamatust "Pagulus ja Nõukogude Eesti".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)