Virulaste taibukus ületas Eesti keskmise

Heino Sõrm,      28. märts 2007


Erakondade juhtorganite koostatud nimekirjadesse järjestatu põhjal Riigikogu kokkuseadmine, mida parlamendivalimisteks nimetatakse, on sedapuhku möödas.

Valimisreklaamiks annetatud miljonite kuhjad vajavad järgmise nelja aasta jooksul kuidagigi hüvitamist – annetajaid soosivates seadustes või nende huve riivavate seaduste vastu võtmata jätmises.

Kui enne valimisi tehtud küsitlused vihjasid Keskerakonna võidule (nagu meie maakonnas teostuski), siis üle-eestiliselt tõusid esikohale reformerid. Eks põhjusi on valimisjärgselt üles loetud mitmeid (esimehe sarmikas isiksus, ahvatlevad lubadused viia Eesti 15 aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka ning tõsta elanike sissetulekuid tulumaksu alandamisega 22 protsendilt 18 protsendile, sest väiksemad maksud pidavat tagama majanduse kiirema tõusu), kuid Reformierakonna võidu määras siiski mitu sellist asjaolu, mida pole pärast valimisi eriti esile tõstetud.

15. märtsi Maalehes ilmunud emeriitprofessor Mati Hindi artiklis „Pronkssõdur on provokatsioon" jäi minu meelest käsitlemata kõige olulisem „Aljosha" ümber möllu tekkimise põhjus.

Reform teadis, et Eestis elavate rahvuste konsolideerumist aktiivselt vedaval Keskerakonnal on väga suur toetus kõigi muulaste hulgas. Eks siis kistigi valimiste eel üles juba aastakümneid Tõnismäel suhtelises rahus seisnud Pronkssõduri eemaldamise küsimus.

Seejuures ei näi reformereid sugugi häirivat see, et Mere puiesteel endise Laevastiku Ohvitseride Maja saalis seisavad rahulikult vapp sirbi ja vasaraga ning punalipuline laemaal. Kas need on reformeritele meelepärasemad, kui leinav sõdurikuju, mille analooge on leida paljudes Euroopa linnades ja mille modell olevat pealegi eestlane?



Ehkki Vabariigi President selle kuju eemaldamise otsust kui põhiseadusega vastuolus olevat ei kinnitanud, häälestas sellise seaduse vastuvõtmine paljusid venelasi Riigikogu vastu. Ja protestiks nad hääletama ei tulnudki! Valimaskäinute protsent oligi kõige madalam Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnades. Meie maakonnas jäi osavõtt madalaimaks (49,1%) Tapa vallas, mille linnaelanikest moodustavad suure osa mitte-eestlased.

Olen 90-protsendiliselt veendunud, et nüüd, kui valimistejärgselt on ohjad Refiormierakonna käes, pole presidendi poolt peatatud seaduse elustamisega enam sugugi kiiret.

Miks Keskerakond valimiste eel seda probleemi kordagi avalikult, kogu rahvale kuuldavalt ei puudutanud? Hoopis laskis vaid alailma korrata oma lemmikreklaami „Rikas riik, parem palk!". Küllap paljud mäletasid erakonna 25000-kroonisest riigiteenistujate palga lubadusest kuuldes sedagi, kuidas Reformierakonna endine esimees Siim Kallas kunagi Eestis keskmist 9000-kroonist palka lubas ning selle kättejõudmine aastate võrra hilines ja mõne arvestuste kohaselt veel praegugi õieti käes polevat.



3. märtsi ETV „Valimisstuudios" ütles sotsiaaldemokraatide pealik Ivari Padar (paljudele ootamatult), et tema on nõus maksma oma palgast 26% tulumaksu, kui meil valitseks kindel sisejulgeolek politsei, tuletõrje jms näol. Temaga ühines ka Edgar Savisaar, vastuseisu avaldas aga Mart Laar.

Kas tulumaksu vähendamisega 22 protsendilt 18 protsendile (nagu kavatseb Reformierakond; kuigi rohelised on pakkunud alandamist isegi 15% peale) rahvas oma elujärjes midagi võidab? Jah, aga esmajärjekorras võidavad rikkurid, kõrgepalgalised, s.t oravapartei põhilised toetajad.

Kui kõrgjuht saab sajatuhandeliselt kuupalgalt pärast tulumaksu 4-protsendist vähendamist tasku panna lisaks veel 4000 krooni, siis 5000-kroonise kuupalgaga töötaja (neid pole sugugi vähe!) saaks juurde vaid 200 krooni.

Tulumaksu alandamise tõttu riigieelarves puudu jäävaid miljoneid ei hakka aga keegi juurde trükkima, vaid need tuleb kusagilt „tagasi tõmmata". Ühes valimiseelses telesaates lubas üks juhtreformereid Meelis Atonen teha seda aktsiiside tõstmisega.
Kaupu, teenuseid, ravimeid ja toasooja ei vaja ainult rikkurid, vaid kõik kodanikud, ka vaesemad. Samuti pensionärid, kes tulumaksu alandamisest sentigi ei võida. Miks peaksid nad tulumaksu vähendamisega riigieelarvesse tekkiva augu täitmise nimel aitama paksendada kõrgepalgalise kukrut?

Selle kõik jättis Keskerakond kahjuks oma valimiskampaanias välja toomata. Aga õnneks on virulased läbi aegade olnud rahvas, kes oskab ise mõelda. Ka sellele, et tulumaksu on 4% juba alandatud ja sellest teatud määral sõltuvalt on tõusnud ka hinnad (ehkki mõni väidab, et neil pole omavahel mingit seost).

Pensionide suurendamise küsimuse tõstsid viimastel aastatel aktiivsemalt päevakorda Keskerakond koos Rahvaliiduga, kuid valimiseelsel ajal polnud ühtki parteid, kes poleks lubanud pensione märgatavalt tõsta. Küllap peeti mitmesaja tuhande pensionäri hääle püüdmist küllaltki oluliseks. Ei saa aga oodata rikastumist ja rahva heaolu tõstnist riigilt, kelle välisvõlg olevat nelja viimase aastaga neljakordistunud.
Ilmselt ei olnud virulased nii lihtsameelsed, et oravate libalubadusi eriti uskuda.

Vaatamata suurtele pingutustele ja rohkele nännile jäidki käbinärijad Lääne-Virumaal 7222 häält kogunud keskerakondlaste järel teiseks.

Viimati muudetud: 28.03.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)