Punaminevikuga Ansip ei tohiks olla kaitseväe kõrgeim juht

"Isepoliitide ametikohad olid sõjaväeluure ametikohad. /.../ Ta oli kaks aastat sampoliit, mis oli väga oluline elukutse Nõukogude armee süsteemis," ütles Tarand. Vikipeedia andmetel toimus Ansipi sõjaväeteenistus aastatel 1981-1982 Balti laevastiku väeosas nr 63413 (414. sõjaväe-ehitussalgas Linnahalli kõrval). Ansip oli roodukomandöri asetäitja poliitalal, zampolit (reeglina andis see amet automaatselt hiljem koha rajoonikomitees) ning arvati reservi vanemleitnandina. "Ajateenistuse ajal oli ta väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige," teatab Vikipeedia. Seega oli Ansip juba armees teenimise ajal poliitiliselt aktiivne, teostades Nõukogude võimuorganite huve.

Siiski ei alanud Ansipi poliitiliselt aktiivne tegevus mitte armees, vaid juba aastaid varem. 1978. aastal astus Ansip NLKP-sse. Aasta varem oli temast saanud Tartu Ülikooli keemiaosakonna komsomolibüroo sekretär. Aastal 1979 valiti Ansip ülikooli töötajana keemiaosakonna parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal.

Aastast 1985 sai Ansipist palgaline parteifunktsionäär, kui ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina. Kesknädalale on vihjatud, et säärane "pagunitega tegelaste" liikumine armeeteenistusest parteifunktsionääriks oli tol ajal sümptomaatiline ja tavapärane, mis oli keskkomitee tasemel kirja pandud. Juhuslikku ei olnud ei Ansipi ega teiste "pagunitega" tegelaste sellises karjääriredelil liikumises midagi.

Kaitseministeeriumi endise nõuniku Kaido Kama eestvedamisel valmis 2007. aastal kaitseväekorralduse seaduse eelnõu, mis sätestas ühes oma tundlikumas punktis, et kaitseväe juhataja allub vahetult kaitseministrile.

Tänaseks realiseerunud kaitseväe juhi koha allutamine presidendi asemel kaitseministrile tähendab seda, et sisuliselt on saanud väidetavalt KGB pagunitega peaminister Ansipist Eesti kaitseväe juht. Kui palju pidi tegema presidendi nõunik ja endine KGB agent „Kristjan" (loe Kalle Klandorfi raamatut „Jälitaja ja jäitatav" - Toim.) ehk Toomas Sildam veenmistööd, et tahtejõuetu president Ilves nimetatud seaduseelnõu algataks ja seaduse välja kuulutaks, võib iga lugeja ise otsustada. Kindel on see, et Ansipist on saanud kaitseväe kõrgeim juht. Kuid arvestades peaministri minevikku, tekib küsimus: milliste jõudude ja riigi huve meie tänane sõjaliider Ansip ikkagi esindab? Kas Ilvese ja Ansipi jaoks tõuseb päike Läänest või Idast? Kn

[illustratsioonitekst] ÜKS NOORMEES AUS JA AATEID TÄIS: Kommunist Andrus Ansip 1980ndate keskel. Foto: inno&irja blogist

Jaga |