Jääminek

Paraku on tänase valitsuse lipukirjaks ülbus, ning seda jätkub veel mõneks ajaks, sest vaatamata rahva ootustele on erakorraliste valimiste korraldamine meie põhiseaduses väga keeruliseks tehtud. Vahest ainsa võimaliku teena saab selleni viia valitsuse soov igal juhul aidata Kreekat. Seda juhul, kui ka Riigikohus kinnitab õiguskantsleri viidet, et Kreeka abipaketis osalemine on Eesti põhiseaduse vastane, sest meil puuduvad õigused panustatud raha osas edasisi otsuseid mõjutada.

Siis on valitsus valiku ees. Ta võib panna põhiseaduse muutmise rahvahääletusele ja teha tõsist selgitustööd, miks on vaja trotsida meie endi siseriiklike raskusi ning raha võõrsile saata. Aga kui selgitustöö ei kanna vilja ja rahvahääletus läbi kukub, toimuvad erakorralised valimised.

Üks suuremaid vigu viimase aasta jooksul ongi see, et Eesti inimeste jaoks kestab ja jääb ilmselt veel mõneks ajaks kestma karm majanduskriisi-poliitika. Poliitika, kus makse tõstetakse ja sissetulekuid külmutatakse. Samas on suurte luksusprojektide jaoks võimalik raha leida üleöö, ning peaministri retoorika keerutab kui läbikäiatud plaat sellest, kuidas kogu Euroopa meie rahandust kadestab.

Soovimatus omaenda kodanikega arvestada ei saagi viia millegi muuni kui streikideni. Toompeal on meelt avaldamas käinud õpetajad palganõudmisega, üliõpilased kõrgharidusreformi vastu protestides, ametiühingud Töötukassa raha äravõtmise ja töölepinguseaduse muutmise küsimustes, korteriühistud hinnatõusule viiva maksupoliitika vastu ning internetikogukond ACTA vastu olles.

Sellises olukorras on opositsiooni kohustus teha inimeste mure kuuldavaks ka Toompea lossi paksude müüride vahel ehk parlamendisaalis. See on vahest ka meie kõige nähtavam töö, sest ministritele esitatud arupärimiste arutelud kannab igal esmaspäeval üle Tallinna TV ning kolmapäeviti edastab ETV otse Riigikogu infotundi.

Mida telepilt otse ei näita, on parlamendisaali töö seaduseelnõude kallal. Kui Keskerakond otsustas kõigi vahenditega pidurdada Kreeka abipaketis osalemist, siis rikuti avalikkuse eest varjul mitut reeglit. Nimelt kutsuti välkkiirelt kokku Riigikogu erakorralised istungid, kuigi Riigikogu kodukord näeb ette kolmepäevalist etteteatamist. Valitsus surus läbi ka paketi, mille puhul ei antudki selget vastust, et kui lõhkilaenanud riik oma võlgu maksta ei suuda, kui suur kohustus siis meile kui käendajatele langeb.

Valmisolek ohvreid kanda on valitsusel olemas. Rahandusminister teatas, et musta stsenaariumi korral tuleb käiku panna reservid ja laenu võtta. Samas kogusime neid reserve Eesti enda raskete aegade jaoks. Ja need on kestnud juba pikalt.

Keskerakonna seadusealgatused ongi suuresti keskendunud kõige valusamate murekohtade lahendamisele. Meie suur vaidlus valitsusega käib loomulikult maksusüsteemi üle, mis tänases olukorras paneb suurema koorma lastele, eakatele ja madalapalgalistele. Olukord, kus Eesti on kiireima hinnatõusuga riik Euroopas, tuleneb sellest, et meil ei ole euroopalikku maksusüsteemi.

Kodukulude ja toiduainete hinnatõusud löövad kõiki, eriti valusalt aga lastega peresid. Seetõttu on sümboolne, et esimene Keskfraktsiooni poolt peale valimisi algatatud seni 22 seaduseelnõust käsitles õpilastele koolitoidu tagamise laiendamist. Ükskord saavad kõik õpilased tervislikku koolilõunat niikuinii, isegi kui selle jaoks tuleb enne valitsus välja vahetada.

KADRI SIMSON, Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees

KESKMÕTE: Olukord, kus Eesti on kiireima hinnatõusuga riik Euroopas, tuleneb sellest, et meil ei ole euroopalikku maksusüsteemi.

Jaga |