Sirge seljaga Euroopa Liitu

VILJA SAVISAAR,      02. juuni 2004


Eesti astumine üle Euroopa Liidu lävepaku peab parandama meie rahva heaolu. Selle eesmärgi nimel, et liitumine ei jääks pelgalt ühekordseks eliidiprojektiks, tuleb kõvasti tööd teha. Meie sihiks Euroopa Liidus on mõjutada nii Eesti kui Euroopa otsuseid ja toetada seeläbi Eesti arengut.
Pidage meeles, et Euroopa Liit on üksnes üheks vahendiks inimeste elujärje parandamisel. Kui liit meie lootusi ei õigusta, siis tuleb seda ausalt tunnistada. Meie poliitikuil peab jätkuma südikust seista muutuvas Euroopas Eesti rahva huvide eest ja julgust, et vajaduse korral sirge seljaga liidust lahkuda.
Esimesed päevad uues liidus on juba näidanud, milline saab olema meie tee Euroopa Liidu heaoluni. Enne liitumist ennustatud hinnatõus vaatab meile täna juba poeletilt vastu.
Enam kannatavad pealinnast eemal elavad inimesed, sest nende teenistus on väiksem, kuid hinnad kasvavad sissetulekutest kiiremini.

Pole normaalne, et Eesti pere on sunnitud kulutama suure osa teenitud rahast toidule. Sel põhjusel algataski Keskerakonna fraktsioon seaduse muutmise, millega toidukaupade käi-bemaksumäära alandataks seniselt 18 protsendilt 5 protsendile. Kahjuks ei leidnud meie ettepanek toetust valitsusliidu erakondadelt ja nii peame esialgu kõrgema käibemaksuga leppima.
Paljud suunad Euroopa Liidu poliitikas väärivad järgimist, kuid kohalikud riigivalitsejad ei tohi liigses kintsukaapimise tuhinas eurodirektiivide ja raamseaduste rakendamisel vinti üle keerata.

Toetan igati Euroopa Liidu majanduspoliitika eesmärke – majandustegevuse harmoonilisust, tasakaalustatud ja säästvat arengut, tööhõive ja sotsiaalse kaitstuse kõrget taset, meeste ja naiste võrdõiguslikkust, liikmesriikide majandusarengu ühtlustumist ning elustandardi ja kvaliteedi tõstmist.
Euroopa Liit väärtustab sotsiaalseid põhimõtteid, mille arvestamine aitaks meil oluliselt parandada paljude inimeste elu. Keskerakond on Eestis ainuke arvestatav erakond, mille sotsiaalpoliitikas leiab palju sarnasust Euroopa Liidu tõekspidamistega.
Soovin siiralt, et suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamiku vahel ega koonduks vaid üksikute kätte. Varanduslik kihistumine lõhestab Eesti ühiskonda tohutult.
Selle vähendamiseks tulevikus peab Eesti sarnaselt teiste liikmesriikidega kehtestama astmelise tulumaksu ja senisest enam toetama sotsiaalpoliitika valdkondi.

Meie sotsiaalne turvatunne jääb kaugele maha teiste Euroopa rahvaste omast, kes tänu astmelisele tulumaksule jaotavad oma rikkust inimeste vahel ühtlasemalt ning on saavutanud kõrgema elatustaseme.
Väiksemad maksud vähendavad veelgi enam avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, mis süvendab vaesumist. Põhjus on lihtne – vaid erasektori pakutud teenus meditsiini-, haridus- ja muudes valdkondades jääks paljudele inimestele kättesaamatuks. Eesti tänase maksubaasiga ei olegi aga võimalik ühtegi probleemi lahendada.

Eesti ei tohiks rehepapi kombel Euroopasse vaid raha nõutama minna. Eesti oma inimestesse ei investeeri, küll aga hoiab käe pikalt, et teised riigid seda meie eest teeksid. Aeg näitab, kuidas sobib uus tähelipuline univorm meie riigile. Kui õmblused kärisevad, siis tuleb sobimatu kehakate kõrvale heita. Euroopa Liidus olemine ei ole meile eesmärgiks omaette. Ja veel üks asi. Euroopaski tahame jääda ikka iseendaks, hingelt vabaks ja oma peaga otsustada.
Meie reliikvia on vabadus!

Kui Euroopa liit meie lootusi ei õigusta, siis tuleb seda ausalt tunnistada. Meie poliitikuil peab jätkuma südikust seista muutuvas Euroopas Eesti rahva huvide eest ja julgust, et vajaduse korral sirge seljaga liidust lahkuda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (55)