Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Riigi- ja teadusevaenulik riigihange

AARE UUSTALU,      04. veebruar 2004


Rahandus ja transport on riigi majandusele eluliselt tähtsad valdkonnad, majanduse vereringe arterid. Seepärast on vajalik valitsuse kontroll rahandusasutuste ja üldriiklikult tähtsate transpordiettevõtete üle. Valitsus peab tegelema riigi majanduse ning sotsiaalse ja regionaalse arengu kindlustamiseks vajaliku transpordi infrastruktuuri ning vabariigi eri piirkondade vahelise transpordi arendamisega, mitte raudteede, sadamate ning kohalike liinide parvlaevade erastamisega.

Valitsust praamiliiklus ei huvita

Paraku Eesti Vabariigi võimuorganid oma rolli transporditurul veel ei tunneta. See käib eelkõige saarte parvlaevaühenduse kohta. 1997. a müüs riigiettevõtte RAS Saarte Liinid Saaremaa Laevakompaniile (SLK) kaheksa oma bilansis olevat parvlaeva üldmaksumusega 4 miljonit krooni ning ostu-müügilepingus kohustus SLK investeerima laevaliinidesse kahe aasta jooksul vähemalt 80 miljonit krooni, mis pidid muude kohustuste hulgas tagama ka veokulude vähenemise. Paraku on SLK seda lepingut veokulude vähenemise osas valitsuse vaikival nõusolekul jämedalt rikkunud. Nii näiteks kasvasid aastatel 1998-2002 Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel transporditud sõidukite ja reisijate arv kokku vastavalt 25,0% ja 23,8% ning riiklik dotatsioon 73,3%, kusjuures reiside arv vähenes 14%. Seejuures kasvas üksnes Virtsu-Kuivastu liinil ajavahemikul 1997-1998 riiklik dotatsioon 435,7%, kusjuures transporditud sõidukite ja reisijate arv kasvas vastavalt vaid 5,4% ja 6,9% ning praamireiside arv 6,9%.
Veelgi drastilisem on parvlaevade riigihanke komisjoni pakkumine, mille puhul alates 01.10.2004. a peab minimaalne parvlaevade reiside arv Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel moodustama aastas 86% 1998. aasta mahust ning dotatsioon kasvab sama aastaga võrreldes 254,8%. See on aga investeerimise põhimõtete jäme rikkumine!
Teatavasti on investeerimise eesmärk kulutuste tegemine tulevaste tulude saamiseks, mitte veelgi suuremate kulude saamiseks, nagu seda näitab SLK praktika ning nagu seda kavandasid riigihanke koostajad. Samuti puudub parvlaevade riigihanke komisjonil objektiivne ülevaade parvlaevade tuludest, kuludest, majandustegevuse efektiivsusest ja dotatsiooni vajadusest. Mida probleemi lahendamiseks tuleks teha, on ajakirjanduses juttu olnud juba kaks aastat tagasi nii Hiiu Lehes, Lääne Elus kui Postimehes. Paraku ei tundnud tollal Riigikontroll (J. Parts) maksumaksja raha totaalse kantimise vastu mingit huvi.

Merenduse juhtimine vajab korrastamist

Peab veel märkima, et parvlaevade riigihanke komisjon pole arvestanud konsultatsioonifirmas IMG Konsultant uurimuses "Kodumaise lühilaevavedude ja kodumaise laevaehituse väljaarendamise programm aastateks 2005-2012" toodud ettepanekutega optimaalsete laevatüüpide osas ega riigihankes esitatud nõuetega väikese süvisega parvlaevade jääklassi kohta.
Probleem on selles, et maailma praktikas on sellised parvlaevad haruldased ning paratamatult tuleb neid valmistada Eestis, mis oleks ELi abirahadega nende laevade soetamise optimaalne variant.
SLK eeskuju järgi on kahjuks joondunud ka Pärnu maavalitsus, kes praktikas täielikult ignoreerib nende poolt tellitud ja heakskiidetud Eesti Mereakadeemias koostatud Kihnu, Manilaiu ja mandri vahelise transpordiühenduse arengukava ning tegutseb absurdselt ja vastupidiselt teadlaste soovitustele. Oleks huvitav teada, millise summa eraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Lääne maavalitsusele riigihanke korraldamiseks Vormsi saare parvlaeva ja hõljukiühenduse operaatorite leidmiseks? See summa ei tohiks olla väiksem Triigi-Sõru parvlaevaliikluse doteerimise summast.
Aeg on kord maksma panna Eesti merenduse juhtimisel! Selleks tuleb parteiline juhtimisprintsiip, ebakompetentsus ja rahapesu asendada juhtimise teaduslikkuse printsiibiga. Praegune riigile kahjulik ja teadusevaenulik parvlaevade riigihankekonkurss tuleb tühistada ning teadlaste osavõtul välja töötada uued, riigi, maksumaksja ja tarbija huvisid arvestava riigihankekonkursi tingimused.

Viimati muudetud: 04.02.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail