Nüüd ööbikud laulvad neile

VALTER TOOTS,      21. mai 2003


Enam kui nädalapäevad tagasi sai Eesti Tallinna Laskurkorpuse veteranide klubil teoks retk Venemaa jõe Lovati kallastele, kus tuhandetele Eestimaa poegadele algasid Teise maailmasõja ränkrasked heitlused. Paljud neist jäid Velikije Luki lähistele igaveseks. Et mälestus neist ei kustuks, võetigi ette pikk sõit kevadisele Lõuna-Pihkvamaale, kus kaunites küngasmaa orgudes alustasid oma esimesi öökontserte ööbikud.

Neil päevil helisesid kirikukellad Saksamaal ning pühakodades peeti Euroopa Vabaduse päeva puhul palvusi. Prantsusmaa liidrid austasid Teise maailmasõja rahvuslikke kangelasi. Ka Tallinnas tulid sajad kaaslinlased Tõnismäele lilli tooma, et sõjaohvritele austust avaldada. Kakskümmend tallinlast aga täitsid võidu ja vabadusepäeva missiooni kaugel kodust, linnas, kus "igale ruutmeetrile peaks püstitama monumendi ilmutatud vapruse ja sangarlikkuse eest (südatalvel 1942-1943)," nagu kirjutab luuletaja J. Zemlihhanov.

Kohtusime kevadel

Tänavu jaanuaris möödus kuuskümmend aastat Teise maailmasõja rasketest ja veristest heitlustest Velikije Luki küngasmaastikul, milles osalesid Eesti Rahvuskorpuse sõjamehed kindralleitnant Lembit Pärna juhtimisel. Eesti Laskuskorpuse veteranide Tallinna klubi erukindral Vladimir Raudsepa eestvedamisel sai kutse osaleda Velikije Luki linna vabastuslahingute üritustel, mis toimusid 16.-17. jaanuaril. Aastatekoorem ja karmid talvepakased ei soodustanud südatalvise sõidu teokssaamist. Lepiti kokku kohtumine kevadel, mil nii Venemaa kui Euroopa üheaegselt tähistavad koletu sõja lõppu Euroopas.
Neid, kes vahetult Velikije Luki lahingutes osalesid, oli reisil kaksteist. Nende hulgas Viktor Metsatalu, Anatoli Kremer, Helmi Kurpa, Enno Oja, Viktor Grünberg, Herbert Rand, Helmut Reigo, Harald Akermann, Karl Rammus jt.

Raske pisar voolas üle kortsunud palge

Päev kunagiste võitluste tandril algas pärgade ja lillede asetamisega Litshkovo külas asetsevale vennashauale, kus puhkavad oma viimast und ligi pooltuhat Eestimaa poega. Pidulik vaikusehetk mälestustetulvaga ähmastas mõnegi hallipäise külalise pilgu ja raske pisar veeres üle kortsunud palge. Rasket hinda nõudis linna ja kaudselt ka Eesti ja Euroopa vabadus, mida täna, nüüd juba enam kui pool sajandit hiljem, üha väärikamalt hinnata osatakse, kuigi nende kuue ja poole tuhande langenud eesti mehe kodumaal seda veel ebapiisavalt tehakse.
Seejärel külastasime Velikije Luki linna vennaskalmistut, mis on erakordne just oma kauni kujunduse ja korrastatuse poolest. Keskpäeval toimus ülelinnaline rahvamiiting kohaliku memoriaali jalamil, Igavese tule juures. Linlastele andis Tallinna veteranide tervitused edasi Viktor Metsatalu - linna vabastuslahingute vahetu osavõtja. Pihkva televisioonile edastas sõnumi kindral L. Pärna kunagine tõlk Anatoli Kremer.
Pärast miitingut viidi pärjad Eesti sõjameeste mälestuse jäädvustamiseks kesklinnas kõrguva Kuulsuse obeliski juurde. Ka Velikije Luki linnapea Aleksei Migrov asetas tänulike linlaste nimel Eestimaa poegadele pärja.

Kodumaa on oma pojad unustanud

Tundsime suurt heameelt meile osutatud sooja vastuvõtu üle ja tänasime selle hoole ja tähelepanu eest, mida velikijelukilased meie vanaisade ja isade haudade korrashoidmisega üles näitavad. Kurb, et kodumaa on oma poegade hauad peaaegu et unustanud. Loodame, et uus valitsus suudab tõusta kõrgemale ajalooliste sündmuste lahtimõtestamisel, kui seda tegid laarlased. Euroopalikkus peaks selleski osas lõpuks meieni jõudma.
Loodame kohtuda jälle kahe aasta pärast - Euroopa vabaduse ja võidu 60. aastapäeval. Vahepeal aga mõlgutame mõtteid, kuidas tihendada sidemeid linnaga, kus on 6470 Eestimaa poja viimane puhkepaik.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)