Millal minu pojale?

ILONA,      04. juuli 2001


Millal minu poeg saab presidendilt Murtud Rukkilille? Ja mida ta sellega peale hakkab? Kodu see talle vaevalt tagasi annab.

18-aastasena näeb ta (ja väga paljud tema koolivennad) ainuvõimalikku teed lahkuda riigist, kus tal pole lootustki inimväärseid elamistingimusi ega (tasulist) kõrgharidust omandada, kuna tal vaesekesel pole vanematega vedanud. Jah, muidugi, mõned lähevad läbi halli kiviseina, aga vähesed!
Ema kaotas kodu nn uusküüditatuks osutudes. Kunagi maha jäetud ehitisele tekkis innukas "subjekt" ehk "lehma lellepoeg", kuna riik oli vahepeal pooliku maja valmis ehitanud, toonud sisse ka elektri, vee ja kanalisatsiooni.
Isa osutus tarbetuks luuseriks, kes tuli ruumipuudusel ukse taha tõsta.
Härra president räägib noorte perede toetamisest. Ilus mõte. Reaalses elus pole aga ilma tugeva seljataguseta võimalik ei laenu võtta ega peret luua. Arukas noor inimene omab liiga suurt vastutustunnet, et suvalises urkas paarituma ja paljunema hakata.
Küll oleks huvitav näha, mis saaks, kui Savisaar kord võimule tuleks. Lihtrahva jaoks ju miski enam hullemaks minna ei saa. Paneb muigama kolmikbande meeletu hirm opositsiooni juhi ees, mis paneb nad arutult klähvima nagu pisikesed penid suure peale.
Isegi Kallas ärkas unelusest ja sekkus karmil käel, kui Mõis-mehike oma lihtsameelsuses julges Savisaare poole vaadata. Võrdse või kõrgema IQ-ga partner ei laseks oma selja taga mida tahes toimetada nagu praegune hälvikute seltskond, kel igaühel vaid oma künaga asja.
Ma ei ole iial üheski parteis olnud ega ka komsomolis mitte (valejutt, et 70. aastatel polnud võimalik komsomolita elada, raskem oli ehk küll).
Siiski pean vist oma pojale soovitama, et ta astuks poliitikasse. See oleks vist ainus võimalus vaesel inimesel ellu jääda. Ja valikut on: kui üks partei ei ole sulle kasulik, astu kohe järgmisse! Enamus maast ja riigist on küll juba laiali jagatud, aga ehk mõni raasuke ikka pudeneb.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)