Kaasav valitsemine toob hooliva ühiskonna

Kui käsitleda kaasavat valitsemist Tallinnas või mõnes teises suuremas linnas, siis ei piisa vaid sellest, kui tunnistame kaasava valitsemise vajalikkust ning teame, millistel alustel peaks toimuma koostöö erinevate seltside ja ühingutega. Praegune situatsioon on võrreldav olukorraga IT-s: uus tarkvara on välja töötatud, ent olemasolev riistvara jääb selle kasutuselevõtul jõuetuks. Asumiseltsid ei teki omavalitsuse otsusega, vaid nende loomiseks on tarvis kogukondlikku huvi ning hakkajaid eestvedajaid. Mida umbisikulisem on linnaruum ning mida kesisem võimalus naabritevaheliseks suhtluseks, seda väiksem on asumiseltside tekke võimalus.

Asumiseltsid ei suuda aga mõistagi esindada kõiki oma piirkonna elanikke. Ikka leidub neid inimesi, kes on lihtsalt väheaktiivsemad, kes ei soovi oma seisukohti seltsiga siduda jne. Samas on kohalikul omavalitsusel kohustus lähtuda otsuste tegemisel sellest, et saavutataks kõigi elanike maksimaalne heaolu. Loomulikult on heaolu subjektiivne mõiste ning kõigile ühel tasemel ja ühel ajal seda tagada polegi võimalik. Sellele asjaolule vaatamata peab aga tegema pingutusi, et saada võimalikult paljudelt omavalitsuse elanikelt tagasisidet nende hinnangute ja soovide kohta kodukoha senise ja edasise arengu suhtes.

Pealinnas on taas käivitatud „Tallinna positiivne programm“, mille suunas opositsioonierakonnad mõistagi kriitikanooli tulistasid. Selle algatuse valimiskampaaniaks, Keskerakonna valimisplatvormi koostamiseks jms nimetamine ei tule lähenevaid kohalikke valimisi arvestades just suure üllatusena. Ka kõige suuremad kriitikud peavad siiski paratamatult nentima, et linlaste kaasamine pealinna tulevikustrateegia kujundamisse on vajalik ja tark otsus. Peamiseks eesmärgiks ongi julgustada linlasi välja pakkuma ükskõik milliseid uuenduslikke ideid, ükskõik kui ebatavalised need võivad alguses paista. Senist positiivset programmi on edukalt järgitud ning käesoleva aasta lõpuks saab püstitatud ülesanded valdavalt täidetuks lugeda.

See aga ei tähenda, et kaasamine piirdub vaid positiivse programmi ideekorjega. Kaasamine võib tuua väga hea lahenduse ka siis, kui mingi plaan on juba tekitanud konflikti avaliku võimu ja kodanike vahel. Hiljutiseks näiteks saab tuua Reidi tee projekti, mis andis väärt õppetunni nii linnale kui ka linnakodanikele. Jalakäijate vajaduste eiramisega esialgses visioonis — tuleb seda ausalt tunnistada – kaasnes linnast hoolivate kodanike protest, mis omakorda viis viljakate aruteludeni. Ja tänaseks on meil projekt, mis teeb Reidi teest tõelise mitmefunktsionaalse rannabulvariga tänava. Reidi tee ümber toimunu meenutas, et vaid elanike soovidega arvestamine aitab omavalitsusel seista sellise linnaruumi eest, mis toodab identiteeti, muudab linlased väärikaiks ning oma kodu eest seisvaiks.

Aga see ongi kaasava valitsemise eeldus – XXI sajandi demokraatia, mida väikese kogukonnana oma tuleviku kindlustamiseks nii Tallinnas kui ka kogu riigis vajame.

KESKMÕTE: Asumiseltsid ei teki omavalitsuse otsusega, vaid nende loomiseks on tarvis kogukondlikku huvi ning hakkajaid eestvedajaid.

TAAVI PUKK, Tallinna Kesklinna vanem 

Jaga |