Lauri Laasi: “Hale värk! Opositsiooni asemel poleks mina vähem kui 500 allkirjaga välja tulnud!”

URMI REINDE,      28. aprill 2004


Keskerakonna noortekogu eelmine esimees, tänane Tallinna Kristiine linnaosa vanem Lauri Laasi on mures Keskerakonna erimeelsuste sügavuse pärast. Eriti hämmastab teda 27 erakondlase ühine pöördumine, kuhu on alla kirjutanud mitu omavalitsustegelast. Kõige rohkem kurvastab teda asjaolu, et nn demokraatia eest võitlevad erakonnakaaslased ei paku omalt poolt midagi peale abstraktse jutu.

"Ma ei näe kuskil seda positiivset projekti, mida nad taot-levad. Käivad nagu kassid ümber palava pudru. Öelgu siis otse välja. Kuid nad ei julge."
Laasi ei usu, et kui erakonnast eemalduksid näiteks Savisaar, Lenk, miks mitte ka Laasi jt, keda mässumeelsed on avalikus meedias sõimanud (Lepikson: Keskerakonna juhatuses istuvad ajukääbikud!), et erakond siis justkui puhastuks ja muutuks ideaalseks koosluseks, kus võidutseks demokraatia ning puuduksid erimeelsused.

Käib võitlus heade töökohtade pärast

On enam kui selge, et tühjenevad kohad täidetaks mässumeelsete endiga ja see näibki olevat kogu üleskeerutatud tüli mõte. Ja vastupidi – kui need 27 lahkuvad ja loobuvad koostööst, tulevad uued teotahtelised ja mitte kibestunud inimesed ning võtavad üle minejate positsioonid. Ligi 8000 liikmega erakonnale pole uute inimeste leidmine märkimist väärt probleem.
On ju nende 27 hulgas mitu inimest, kellele pole pärast viimaseid Riigikogu valimisi jätkunud enam head töökohta (näiteks Riigikogu liikmena), ja selles süüdistatakse Edgar Savisaart kui erakonna esimeest, kes justkui pole neid nimekirja etteotsa pannud. Kui aga vaatame mõnegi allakirjutanu häältetulemust, siis küsime – miks valijad ei hinnanud nende eelmist tööperioodi rahvasaadikuna? Ja kes neist üldse on suur häältetooja?
Laasi meelest on olukord märksa komplitseeritum, kui võitlev pool ette kujutab. Nende süüdistus kõlab üldjoontes väga lühidalt: "Kõik on lollid!" Ometi ei ole ju targad inimesed Eestist ega Keskerakonnastki otsa saanud.
Samas on Peeter Kreitzberg sideme erakonnaga kaotanud, suurema osa saadikuajast veedab ta Strasbourgis ja Brüsselis. Ta on euroopaliku elulaadiga juba harjunud.
Kuid Keskerakonna traditsiooniline toetaja ei ela Brüsselis. Riigikogu aseesimehe kohalt ei kiirusta Kreitzberg just tihti valijatega kohtuma, juhatuse istungitele ei jõua ta üldse või lahkub poole pealt. Erakonna aseesimehena oli tal rohkesti võimalusi juhtida erakonda õigemas suunas, kus ta täna väidab üksnes puudusi nägevat.

Laasi postkaart ja Lepiksoni sõim on kaks ise asja
Laasi tunnistab, et tema on tõesti rohkem administraator ega pürgi parteilise ideoloogia väljatöötaja oreooli kandma. Kuid Laasi tõmbaks moraalistandardeid järgides siiski piiri sinna, kuhu jääb tema isiklik tegu (erakonnasiseseks kasutamiseks mõeldud hiljutine valimiskampaania postkaart Kreitzbergi ja Mikseri tsitaatidega) ning siseopositsionääride halvustavad väljaütlemised kõikides avalikes kanalites. Kui esiotsa räägiti sellest, et nii Laasi kui ka mässajad on erakonna mainet kahjustanud, siis need kaks teguviisi on omavahel siiski teravas kontrastis: see, millega on tegelnud Kreitzberg-Tõnisson-Lepikson, kannab selgelt Keskerakonda ja -erakondlasi alandavat ning ohustavat märki. Kusjuures Laasi ju karistas ennast ise, astudes tagasi nii erakonna aseesimehe kui juhatuse liikme kohalt, lootes omalt poolt olukorda Keskerakonnas parendada.
Lauri Laasi hindab poliitikutena Eesti raudvara Mart Laari, Siim Kallast, Toomas Hendrik Ilvest jmt. Ta möönab, et ei näe Keskerakonna sise-opositsioonis sedavõrd võimekaid isiksusi. "Kreitzberg pole aru saanud, et Keskerakond on tugev üksmeelse ja ühtlasena, põhimõttel kõik ühe, üks kõigi eest. Mulle on arusaamatu, et mõnele inimesele piirduvad erakonna huvid üksnes isiklike või ametialaste huvidega. Ma ei usu, et seda inimest ootab eest helge poliitiline tulevik."

Noortekogulasi süüdistatakse teenimatult

Sven Mikserit peab Laasi Keskerakonna tugevaimaks noorpoliitikuks. "Mulle tundub, et Sven on rakendatud vale vankri ette. Ehk saabub endine Keskerakonna noortekogu esimees oma eksirännakutelt tagasi, kui näeb, et teenib mitte enda, vaid hoopis mingeid muid huve. Loodetavasti on tema parimad ajad veel ees, kuid need saavad saabuda üksnes koos Keskerakonnaga."
Laasi meelest on teenimatut kriitikat pälvinud just noortekogulased. "Näiteks abilinnapea ja Keskerakonna juhatuse liige Jüri Ratas ei pea aru andma Kreitzbergi, vaid oma valijate ees. Ratas pääses kongressil suure hulga erakondlaste häältega juhatusse, muide nagu minagi. Lugeda SL Õhtulehest Lepiksoni hinnangut meie kui "ajukääbikute" kohta, küsiksin: miks ei valinud kongress Liina Tõnissoni, kes samuti juhatusse kandideeris? Kas saalis istusid ja valisid samuti ajukääbikud? Kurb, kuid mõni inimene on vist vales erakonnas," sedastab Laasi.
"Minu arvates on naeruväärne välja tulla 27 allkirjaga. Avaldusse oleks mõtet tõsiselt süveneda siis, kui seal olnuks vähemalt 500 allkirja. Kuid eks ennast siseopositsiooniks nimetava seltskonna paaniline ja ebakonstruktiivne käitumine on oma eestvedaja nägu."
Mina lahkusin kodurahu ja Keskerakonna stabiilsuse huvides põhitööle, jättes koha erakonna juhtkonnas vabaks. Täna näen, et olukord on läinud hullemaks. Kuid ma ei ole kuhugi kadunud. Mulle tundub, et on aeg erakonna kaitsmiseks."

Vestelnud

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)