Põllumeeste mured Euroliidus ja Eestis

Piimaliitri minimaalseks omahinnaks arvestatakse 3.50 krooni, kuid omahind sõltub peamiselt sellest, kui palju on investeeritud piima kvaliteedi tõstmisse ja kvantiteedi suurendamisse. Keskmine piimaliitri omahind jääb pigem 4 krooni juurde.

Üle poole aasta on põllumehed tootnud piima kahjumlikult. See nõrgendab piimandussektori elujõudu tugevasti. Eesti valitsus otsustas „piimameestele" anda omapoolse hoobi juba 2009. aasta eelarvega, täiendavalt veel lisaeelarvetega - ühtekokku vähendati Eesti enda otsetoetusi 330 miljonit krooni. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi tõsteti poole aasta pealt.

Samas on mitu Euroopa Liidu riiki käitunud risti vastupidi, makstes otsetoetusi maksimummääral ja langetades eriotstarbelise kütuse aktsiisi (näiteks Saksamaal see aktsiis kahanes).

Eesti põllumees teatavasti on eriti raskes olukorras. Vanades liikmesmaades on põllumajandustoetused mitmeid kordi suuremad. Peame oma põllumehi tunnustama, et nad üldse on siiani suutnud tegutseda.

Euroopa põllumehed protestivad julgelt

Nad on läbi viinud mitu aktsiooni - septembri keskel valati Belgias maha ligikaudu kolm miljonit liitrit piima protestiks madalate piimahindade vastu ning ärgitamaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa  Parlamenti reageerima maatootjate raskele olukorrale. Oktoobri algul avaldasid põllumehed taas meelt, blokeerides liiklust mitmel pool Brüsselis. Meeleavaldus toimus oktoobri keskel ka Luxembourg'is.

17. septembril arutas küsimust Euroopa Parlament, kes on varemgi korduvalt tauninud suurt erinevust nende hindade vahel, mida tarbija maksab põllumajandustoodete eest suurtes selvehallides, ja nende hindade vahel, mida makstakse piimatootjatele. EP on tungivalt nõudnud turu kuritarvitamise juhtude uurimist.

Euroopa Komisjoni arvutuste põhjal tõusid piima- ja juustuhinnad maist 2006 kuni maini 2009 üle 14%. Samal ajal tootjatele makstav on mõnel liikmesmaal langenud 12 kuu jooksul 40%.

Resolutsioon piimaturu korrastamiseks

Euroopa Parlament võttis nüüd vastu  resolutsiooni, mis nõuab nii laiaulatuslikke kui ka lühiajalisi meetmeid likvideerimaks kriitiline olukord piimaturul. Parlament kinnitas oma toetust 600 miljoni euro suuruse EL-i piimandusfondi loomisele, et abistada tootjate organisatsioone ja ühistuid ning toetada põllumajandusinvesteeringuid, tootmise moderniseerimist ja mitmekesistamist, pindalapõhiseid meetmeid, turundustegevust, väiketootjaid ja noori tootjaid.

Resolutsioon kutsub Euroopa Komisjoni üles viivitamatult võtma meetmeid piimatoodete nõudluse suurendamiseks. Hea algatus on koolipiima programmi ulatuse, tootevaliku ja rahastamise suurendamine.

Peetakse vajalikuks soodustada neid piimatootjaid, kes töötavad püsivalt ebasoodsates looduslikes tingimustes, näiteks mägipiirkondades. Öeldakse, et soodustamist väärib ka mahetootmise strateegia, seda just keskkonna ja kultuurilise lisandväärtuse ning kvaliteedi tõttu, mis ei ole müügipõhine.

Resolutsioon toetab soodsaid laene ja vastastikuste tagatiste skeeme, mis aitaksid vähendada hinnakõikumist toormeturgudel; samuti piimapulbri kiiret kasutuselevõttu vasikasöödana kui üht moodust tõsta piimatoodete nõudlust.

See EP dokument tervitab ka Euroopa Komisjoni ettepanekut pikendada sekkumisperioodi või ja lõssipulbri osas kuni 28. veebruarini 2010. Sekkumishinda tuleks vähemalt lühiajaliselt tõsta, mispuhul oleks tegemist erakorralise meetmega turul valitseva ekstreemse tasakaalutuse kõrvaldamiseks, mitte aga pikaajalise lahendusega.

Samas EP kutsub Euroopa Komisjoni üles rangelt vastu seisma mõne liikmesriigi initsiatiivile ühine põllumajanduspoliitika taasnatsionaliseerida.

Ojuland hääletas vastu

On tähelepanuväärne, et nn piimanduskriisi resolutsiooni poolt hääletas 462 saadikut ja vastu 78. Eesti saadikutest toetasid põllumeeste elu ja töö parandamist Siiri Oviir, Tunne Kelam, Ivari Padar ja Vilja Savisaar. Vastu oli Kristiina Ojuland. Üldse jättis hääletamata Indrek Tarand. (Hetk enne lõpphääletust osales Tarand küll resolutsiooni muudatusettepanekute hääletamisel.)

Praegu Riigikogus menetletava eelarvega tahab Eesti valitsus vähendada otsetoetusi kokku 271 miljoni krooni võrra. See raskendaks maarahva elu veelgi ja oleks vastupidine ka euroopalikule suunale.

Me ei tohiks oma põllumajandust jälle unarusse jätta. Minu arvates pole vaja otsida mingit abstraktset Eesti Nokiat - meie Nokiaks on meie põllumajandus, mis toidab meie oma põllumehi ja suudab hoolt kanda kogu Eesti rahva hea tervise eest.

VILJA SAVISAAR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |