Heinz Valk: Rahvarinde tähtsus kasvab ajas

Paljud inimesed on mulle kinnitanud, et toonased võitlusaastad olid oma kaasakiskuvuses ja tundelisuses kõige ülevamad ning hingestatumad kogu nende elus. Jah, need aastad ja sündmused kandsid tõepoolest endas sellist elamuslikkust, mida eestlased polnud varem kogenud ja mida meie endassesulguvatest inimestest ei oleks osanud loota.

Kahtlematult oli siin üheks põhjuseks vägivalla ja lootusetuse poolsajandist põhjustatud hingeline paast, mis sundis nii kaua peitma oma tõelisi tundeid, kuid teisalt mõjutas eestlaste eneseväljenduste siirust ka toonane võimsaim võitlusjõud Rahvarinne.

Rahvarinne oli oma kõrghetkil tõeline rahva rinne. Temas oli juba sünnihetkel erutavat ligitõmbavust, sest ei ole ju teada teist samasugust riiki, kus võimude poolt rangelt kontrollitavas meedias ja otse võimude silme ees oleks loodud opositsiooniline jõud, mis hiljem osales sellesama võimu kukutamises. See lõi Rahvarindele hoobilt erilise kütkestavuse, mis edasistes tegudes aina võimendus. Ei suutnud ükski teine poliitiline jõud endaga kaasa tõmmata nii suuri rahvahulki ja neid vaimustuma panna, sest Rahvarinne ei olnud mingi kitsas endassesulgunud vennaskond, vaid oli läbilõige kogu ühiskonnast, oli kogu aeg rahvale lähedal, arenedes, muutudes ja oma eesmärke uuendades vastavalt rahva lootuste ja teotahte arenemisele. Ta ei pakkunud inimestele säravaid, kuid teostumatuid utoopiaid, vaid ta eesmärgid toetusid kainelt hinnatud tegelikkuse võimalustele. Ja kuna seda kõike tehti viisil, mis ei puudutanud üksnes mõistust, vaid ka hinge, ning mille abil hoiti kogu aeg elavana meie suurt unelmat, siis on mõistetav, miks Rahvarinnet usuti ja temale loodeti ning mille alati toimival toel suutis Rahvarinne kasvõi mõnetunnilise etteteatamisega tuua tänavale kümneid tuhandeid inimesi. Tänu rahvast koos hoidvale elamuslikkusele, mida Rahvarinne andis oma Lauluväljaku-meeleavalduste, Balti keti ja teiste virgutavate suuraktsioonidega, suudeti rahva võitlustahet ja üksmeelt hoida tegusana kuni viimase vajaliku hetkeni.

Me tegime oma tööd tublilt. Selle töö tähtsus kasvab ajas koos süveneva teadmisega Rahvarinde poolt valitud võitlustaktika tulemuslikkusest. Ent selle kõrval tasuks teadvustada ka seda, et meie võitlus ei piirdunud ainult oma püüetega. Eesti oli esimene, kes kogu alistatud Ida-Euroopas esitas väljakutse maailma kardetuimale türanniale ja käivitas sellega hiigelprotsessi, mis lõppkokkuvõttes muutis kogu maailma ajaloo kulgu. Me ei olnud selles suursündmuses ainult osalejad, vaid ka tõelised tegijad.

Kandkem siis seda uhket teadmist oma hinges ja mälus ning olgu meile tulevikuski julgustuseks teadmine, et ka väike rahvas võib olla suur, kui tal on raudset tahet ja mõistusest juhitud julgust puudutada väga kõrgel olevaid tähti, mis võivad ärplejaid kõrvetada, kuid arukatele kinkida jumalate soosingu.

Elagu Eesti!

Elagu rahvarindelased!

4. oktoobril Rahvarinde esimese kongressi 20. aastapäeva tähistamisel Tallinna Linnahallis peetud kõne.

Jaga |