Salakaval ja ahne Reformierakond

JAANUS KARILAID,      27. oktoober 2004


Möödunud aastal toimunud Riigikogu valimised tõid Eesti poliitikamaastikule uue ja väidetavalt vasaktsentrisliku jõu – Res Publica. Pakutud ideoloogias ei olnud tol ajahetkel viisakas kahelda, sest Olari Taali ja Tõnis Paltsi 20–30 miljonit investeeriti just selleks, et näitada alternatiivi Keskerakonnale.
Valija petmine on aga igapidi kallis lõbu. Maskid langesid peagi ning täna samastavad Res Publica ja Reformirekond end juba avalikult. Tundub, et Eesti poliitikat on tabanud totaalne Macchiavelli doktriin – eesmärk pühitseb abinõu. Ja selle "efektiivse" doktriini viljeleja, keegi kodanik Rosimannus Reformierakonnast saab meedialt mõjuka strateegi aunimetuse.

Valija ju tegelikult Keskerakonnas ohtu ei näe – Keskerakonda kardavad vaid raha hegemoonia kummardajad!
2002. aasta kohalikud valimised Tallinnas Reformierakonnal ebaõnnestusid ning kaks pikka aastat tuli oodata võimalust reetmiseks, et osta juurde rahva mandaati. Naiivsed, kuid suured strateegid ei teadnud, et rahva mandaadi ostmine on oma tuleviku kinnimüürimine. Ometi peaks kogu Eesti rahvas siiralt rõõmustama uue koalitsiooni üle Tallinnas. Midagi nii tänuväärselt käpardlikku ja parempoolseid jõude hävitavat pole Eesti poliitikas ammu nähtud.

Paljud eestlased ei näe siiani seost Reformierakonna maailmavaate, nende läbi surutud otsuste ja inimesi muserdavate probleemide vahel. Ometi on nimekiri oravarapartei "saavutustest" pikk.
Esiteks – just Reformierakond on peamine jõud, kelle poliitikud taastoodavad Eestis vaesust. Oravapartei ettevõtmisel juurutatud Eesti "unikaalne" maksusüsteem on oma olemuselt regressiivne. See tähendab, et Eesti on ainuke riik Euroopas, kus õhema rahakotiga inimene maksab rohkem makse kui tema paksema tengelpungaga kaaskodanik.
Lõhe rikaste ja ülejäänud rahva vahel kasvab jätkuvalt. Just Reformierakonda saab tänada selle eest, et Eesti on kõige suuremate sissetulekukääridega riik kogu Euroopas. Rohkem raha ülirikaste kätes tähendab veel suuremat võimu kogu ühiskonna otsuste üle.
Teiseks – just Reformierakond on jätnud rahva ilma elementaarsest turvasüsteemist, tänane sotsiaalsüsteem on Eestis suurte turvaaukudega. Näiteks puudub Eestis ligi 70 000 inimesel tervisekindlustus, mis on Euroopa mastaabis kurioosne fakt. Töötu abirahast piisab aga vaid paari päeva toidurahaks.

Tavaline tööinimene on Reformierakonna leksika kohaselt vaid odav tööjõud.
Ometi lubas oravapartei 1999. aastal uusi töökohti ja 9000 kroonist keskmist palka. Täna on Eestis 69 000 töötut ja tuhanded sisuliselt töölepinguteta ja tuhanded (eriti erasektoris) selgelt tööandjale "mugavate" töölepingutega. Aktiivsetele tööturumeetmetele eraldatud summa on 0.06% SKP-st, mis jääb kordi alla Euroopa Liidu keskmisele. Miks küll me sinna Euroopa Liitu astusime, kui me ei taha oma inimest sama hästi kohelda?

Miks Reformierakonna poliitika on eriti hukatuslik?
Reformierakond on paistnud silma võimega ignoreerida oma poliitika tagajärgi – sotsiaalseid probleeme nagu massiline tööpuudus või HI-viirus jne. Täna maksame paljude muserdatud inimeste elule tagasitoomise eest kümneid miljoneid kroone rohkem kui siis, kui oleksime neid päästma (ennetama) asunud kohe.
Raske on öelda, kas probleemide eiramine ja programmiline seisukoht "lihtne ja odav riik" oli ülim asjatundmatus või kavalus.
Lausa võimatu on ju vastutusele võtta erakonda, kes ühtegi keerukat probleemi lahendada ei üritagi. Et endale alibit luua, on oravapartei suutnud ka suurele osale valijaist sisendada, et enamik nende probleeme laheneb kunagi turu nähtamatu käe abil otsekui iseenesest. Ja kui ei lahenegi, siis on selles süüdi sellesama üksikisiku laiskus. Edu valem on seega lihtne ja geniaalne – väida, et maailma pole võimalik muuta ning sul polegi poliitikuna missiooni vaja.
Suurim kuritegu, mille eest Reformierakond peaks vastutust kandma, on aga ühiskonnale tervikuna kahjulike väärtushinnangute propageerimine. Sõna otseses mõttes ahnuse ning äärmuseni piitsutatud konkurentsivaimu ülistamine on viinud selleni, et meie lapsi painab juba lasteaias edukus.
Eesti on täis kalmukünkaid, kuhu võiks kirjutada – see inimene suri Reformierakonna poliitika tagajärgede tõttu. Millal sureb Reformierakonna maailmavaade, sest ainult nii elaks kogu Eesti!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (58)