Olgu sinine või hall – vahet pole

Venekeelsete inimeste olukord Eestis on Juri Vassiljevi sõnul enam-vähem selline, et kui oled eesti keele ära õppinud, on tore, aga kui ei ole, pole ka midagi hullu. Eestis ei toimu mingit otsest diskrimineerimist ja sellepärast ei kavatse keegi Venemaale kolida. Loomulikult olid Pronkssõdurist tulenenud sündmused, kuid needki kired on juba vaibunud.

Üldiselt on muukeelse vähemusega seotud küsimustes meedia väheke eri meelt. Rahvuslased paanitsevad, et kuna Eestis on Vene kodanikke koos „hallipassimeestega“ oma 400 000, ootab Eestit samasugune tulevik kui Gruusias. Pragmaatikud ütlevad selle jutu peale, et Eestil oleks tulnud 90-ndate alguses kehtestada kodakondsuse nullvariant, samamoodi kui Lätis. Kuni need jõud omavahel vaidlevad, muud inimesed, imelik küll, elavad edasi.

Eestis elab suur hulk muulasi, kes ei kavatsegi eesti keelt ära õppida ega tahagi Eesti kodakondsust saada. Nemad on need inimesed, kes ei pea plaani töötada koolis, armees, politseis, riigiametnikuna või minna poliitikasse. Hall pass võimaldab neil vabalt liikuda nii ida poole kui ka euroliidu piires.

Nii et igal mitte-eestlasel on Vassiljevi meelest täna olemas valikuvõimalus: „Võib jääda „vabakutseliseks“ või minna riigiteenistusse. Ja mitte kedagi ei pane enam imestama, et Narva–Ivangorodi piiril kontrollib Eesti poole peal teie dokumente piirivalvur D. Beljajev, aga parlamendihoones peab valvet politseimundris Anton Pavlenko.“

Ida-Virumaa fenomen

Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin räägib, et Eestis on seadus, mis näeb ette, et kõikide valitsustasandite koosolekud peavad toimuma vaid eesti keeles. Narva volikogus valdab kolmekümnest rahvasaadikust eesti keelt koos Stalnuhhiniga vaid kuus. Need volikoguliikmed, kes eesti keelt ei oska, tulevad kas enne istungit või jäävad õhtul tööle ja räägivad päevakorrapunktid läbi. Kui vaja, siis Stalnuhhin tõlgib neile. Istungil aga loetakse teema kiiresti eesti keeles ette, esinejaid ei ole ja ruttu hääletatakse ära. Siis võetakse järgmine punkt, ja kõik kordub.

Narvalaste hulgas viimati tehtud küsitluses, mille teema oli lihtne – „Mis mureks?“, jäi keeleküsimus kümnendale kohale, kodakondsuse küsimus aga ei küündinud isegi mitte 20 hulka. Inimestele teevad muret majanduslangus ja finantskriis ning kõikvõimalikud aktsiisitõstmised. Tähendab, kõik see, mis inimestel tasku pihta lööb, rääkis Vassiljevile Stalnuhhin.

„Pronksiöö“ ja majanduslangus

Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja juhatuse esimees Rafik Grigorjan ütles „Ogonjokile“, et Pronksiöö sündmused muutsid lõhe etniliste eestlaste ja muulaste vahel ületamatuks, kuigi kakskümmend aastat tagasi toetasid rohkem kui pooled mitte-eestlased Eesti Vabariigi iseseisvust.

„„Pronksiöö“ oli riigi jaoks esimeseks ohumärgiks. Teine ohumärk on praegune majanduskriis, kolmandast ei taha isegi mitte mõelda,“ lausus Rafik Grigorjan.

Professor Grigorjan on Vassiljevi sõnul küllalt äärmuslike vaadetega – enamik mitte-eestlasi lausa katastroofi riigile ei ennusta. „Pronksiööd“ aga meenutatakse tema sõnul küllalt tagasihoidlikult. Umbes nii, et Vene telekanalid näitasid ainult inimeste peksmist politseinike poolt, Eesti kanalid aga poelõhkujaid ja marodööre. Mõlemad ilmingud leidsid aset, kuid täit tõde ei tunnistanud ei üks ega teine pool.

Mis puutub praegusesse majanduskriisi, siis ka siin ollakse küllalt pragmaatilised. Leitakse, et kui inimesed uute küttehindadega kokku puutuvad, laguneb Ansipi juhitud valitsusliit kolinal laiali. Ja polevatki ime, koalitsiooni rünnatakse niigi mitmelt poolt, nii „Pronksiöö“ kui ka majanduse põhjamineku pärast – majandamise poolest   kritiseeritakse tunduvalt rohkem.

„Noh, tulevad keskerakondlased võimule, nad juba niigi valitsevad Tallinna, ja kah asi,“ kirjutab Vassiljev. „Küsimus olevat vaid ühes: kelle taskusse raha järele minnakse, kas kõigi või vaid rikkama rahva taskusse, nagu tahaks Keskerakond.“

Teisest küljest leiab Vassiljev, et kui võimule tuleb Keskerakond ja Edgar Savisaar, keda ta Venemaa lugejatele tutvustab kui „sedasama Rahvarinde päevilt“, oleks Savisaar esimene „rindelane“ endise N. Liidu territooriumil, kes 20 aasta möödudes suudab uuesti riigitüüri juurde tulla.

Refereerinud IVARI VEE

Jaga |