Aeg oleks euroga harjuda

MAX KAUR,      13. oktoober 2004


Varsti on täis pool aastat Euroopa Liidu liikmestaatust, kuid üllataval kombel pole märgata olulisi muutusi. Mõnede kaupade ja teenuste hinnad on muutunud ning geopoliitiline julgeolek on kasvanud, kuid igapäevaelu on endiselt muutusteta.

Tormilised majanduskasvuaastad on Eestil möödas. Oleme õppinud toorpuidu ekspordi kõrval juba ka transiidist ja Euroopa ühisturust kasu saama. Sellele vaatamata küündis Eesti väliskaubanduse defitsiit käesoleva aasta II kvartalis 20,4 protsendini oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). See näitaja on lühiajaliselt hirmutav, pikemas perspektiivis aga arengut pärssiv ning kindlasti mõtlemapanev.
Kas kroonil põhinev majandusmudel võib olla ennast juba ammendanud? Odava tööjõuga ja allhanke tegijana ei ole Eesti rikkaks saanud. Teisi, veelgi vaesemaid riike on liiga palju, kus nõudmised palgale ja töötingimustele on tagasihoidlikumad.

Euro üle tuleks aru pidada
Euro kasutuselevõtmine oleks Eesti majandusele usaldusväärsuse sertifikaat, mis näitaks meie stabiilsust ja vastavust Maastrichti kriteeriumitele. See seoks Eestit Euroopa liikmesriikidega, parandaks meie konkurentsivõimet ja soodsa investeerimiskliima säilimisel looks uusi töökohti.
Eesti Pank on juba korraldanud euro kasutuselevõtmist käsitlevaid üritusi ja teinud ettevalmistusi eurole üleminekuks 2006. aastal. Kuid Eesti avalikkus ei ole sellele veel mõelnudki, et harjumuspäraseks saanud kroonide kupüürid võivad poolteise aasta pärast vahetuda. Vältimaks rahareformidega varem kaasnenud paanikaid, oleks viimane aeg alustada debatti eurole ülemineku küsimuses. Rikas Rootsi võis kevadel endale lubada eurole EI ütlemist. Kuid vaesema elatustasemega Eesti? Kas kaalul on rohkem kui paberraha kujundus?

Aeg oleks eurodes arvutada
Kindlasti ei saa eurole üleminekut võtta ettemääratuna, sest Euroopa Keskpank otsustab eraldi iga uue liikmesriigi võimekuse ja valmisoleku vahetuskursimehhanismiga ERM2 liitumisel.
Rahakupüüri puhul ei ole määrav selle kujundus ega materjal, vaid selle usaldusväärsus. Valuutakomitee süsteem on taganud krooni usaldusväärsuse. Kas praegu 400 krooni abiraha saav töötu elaks 25,5 euroga rikkamalt? Nii jaatav kui eitav vastus oleksid olnud psühholoogiast eksitatud, sest matemaatiliselt on summad võrdsed ja vahetuskurssi 15,64:1 arvestavad. Samamoodi võib eksitada lapsetoetus 9,5 eurot või alampalk 158,5 eurot. Alles hiljuti kuulsime eurodesse arvestatult meie Euroopa kalleimast kinopiletist. Paljude toodete ja teenuste hindade arvestamine ja võrdlus naaberriikidega näitaks, kui odav või kallis on see tegelikkuses. Psühholoogiline valmisolek rahanumbri vähenemiseks ühe koha võrra ei tule paari kuuga. Rahva usaldus riigi vastu on praegugi madal ja nii on olemas eeldused "hoiuste devalveerimisega" kaasneva müüdi kordumiseks.
Euro kasutuselevõtuga saab Eesti lõplikult Euroopa Liidu liikmeks. Psühholoogiliselt eksitavate faktorite vastu aitaks aga üleminekule eelnev hindade avaldamine nii kroonide kui eurodena. Teeksingi ettepaneku vanades liikmesriikides kasutatud praktikat aasta enne euro tulekut ka meil aktiivsemalt kasutada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)