Keskerakond vajab juhtimise radikaalset muutmist

28. aprill 2004


Keskerakonnas on kriis. Eesti enim toetatud erakond on järjekindlalt eemale jäänud riigivalitsemisest. Erakond on paisunud suureks, selle struktuur keeruliseks, selle lihtliikmete arvamus ei jõua erakonna juhatuseni ja kui jõuab, siis juhatus seda pahatihti ei arvesta. Erakonna juhtimine on tsent-raliseeritud ja juhikeskne. Erakonna volikogu on kujunenud tühjaks jututoaks, millel tegelikult pole väljundit juhatusse, erakonna tegevusse Riigikogus ega ka reaalsesse poliitikasse. Keskerakonna lihtliikmed on võõrandunud nii erakonnast kui selle juhtimisest.

Erakonna juhtimise suurimaks veaks on vastaste ja oponentide otsimine ning võimetus leida koostööpartnereid. Keskerakond ei ole ühelegi teisele poliitilisele jõule eelistatud koostööpartneriks. Seda illustreerib ka statistika: Reformierakond on oma olemasolu jooksul kuulunud valitsuskoa-litsioonidesse 65 kuu vältel, Isamaaliit 63 kuud, Rahvaliit (ja selle eelkäijad) 60 kuud, Mõõdukad/Sotsiaaldemokraa-did 58 kuud. Tänaseks tegevuse lõpetanud Koonderakond kandis valitsemisvastutust 48 kuu vältel. Keskerakonna vastav näitaja on tagasihoidlik – 21 kuud.

Keskerakond, mis on küll dek-lareerinud koostöövalmidust teiste erakondadega, on tegelikkuses parteiliidrite isiklike suhete tõttu ohverdanud võimalused koostööks Keskerakonnaga sarnaseid ideid kandvate ja eesti rahva enamuse vaateid esindavate erakondadega.

Erakonna juhatus on viinud segadusse nii erakonna lihtliikmed kui ka oma valijad, muutes käigult oma arvamusi ja seisukohti suhtumises Euroopa Liitu. Ülima poliitilise järjekindlusetuse näiteks oli erakonna esimehe ja juhatuse mitmekordne püüe muuta kord juba otsustatud Europarlamendi valimisseaduse põhimõtteid.
Väga sageli tõlgendatakse erakonna tööreegleid vastavalt hetkevajadustele ja olupoliitikale, unustades seisukohtade poliitilise järjepidevuse.
Puuduvad erakonnasisese poliitilise "karjääri" reeglid. See on sageli andnud erakonna esimehele alust kinnitada, et kõik, kes on jõudnud mingile arvestatavale poliitilisele positsioonile nii erakonnas kui riigi ja omavalitsuste juhtimises, on selle eest isiklikult tänu võlgu temale. Nii ongi sageli hästitasustatavad töökohad ja erakonnasisene positsioon sõltunud asjatundlikkuse asemel hoopis isiklikust ustavusest erakonna esimehele.
Halvaks näiteks on erakonna esimehe aktiivne, kõiki võtteid kasutav kampaania oma abikaasa upitamiseks erakonna parteilise tähtsuse poolest teisele ametikohale – Riigi-kogu fraktsiooni esimeheks. Sellised bütsantslikud põhimõtted on meile vastuvõetamatud.
Üldtunnustatud demokraatlike tavade arvestamine peaks olema Keskerakonna üheks alustalaks.

Vaatamata Keskerakonna liikmete arvule, ei ole tahetudki laiendada meie erakonnaliikmete ringi valitavates organeis. Tähelepanuväärselt suur osa meie erakonna Riigikogu liikmetest on samal ajal kohalike volikogude liikmed.
Mitmed maapiirkondadest Riigikogusse valitud saadikud on ka Tallinna linnavolikogu liikmed. Sageli puudub selgus, kas nad esindavad parlamendis oma maavalijate või Tallinna linna huve, sest erakonna varasemad poliitilised lubadused on tihti vastuolus praegu Tallinna linnas aetava poliitikaga. Tallinna ja ülejäänud Eesti vastuolud on teravnenud just meie erakonna pealinnas või-muloleku ajal. Erakond on eiramas tasakaalustatud regionaalpoliitika põhimõtteid ja muutumas justkui Tallinna linnapea käepikenduseks Riigikogus.
Erakonna juhatuse liikmetest moodustavad ligi poole Tallin-na linnalt palka saavad inimesed.
Erakonnas puudub toimiv sisedemokraatia, mille alusel seatakse üles kandidaadid valitavatesse organitesse. Puudub ka võimalus tõeliseks avalikuks diskussiooniks. Eriarvamuste lämmatamine vilekoori ja jalgade trampimisega, nagu see juhtus Kesk-erakonna hiljutisel valimiskonverentsil juhatuse liikmete heakskiidul, teeb meid väga murelikuks erakonna tuleviku pärast. Avalikkuse teravdatud tähelepanu Keskerakonnas toimuvale on tingitud murest paljudele meelepärast poliitikat ajanud erakonna võimetusest oma ideid ellu viia.
Nii sise- kui välisisolatsioonis olles ei saa me seista nende eest, kes andsid Keskerakonnale oma hääle. Eesti Keskera-kond peab suutma end sisemiselt muuta, et saaks võimalikuks meie ideede tegelik ellurakendamine.
Keskerakond on muutnud Eesti saatust. Keskerakond kannab vastutust tuleviku eest.
Meie kohus on tõestada oma valijaile, et kanname kainet talupojamõistust ja austame mõtlevat inimest ka siis, kui tema arvamus ei ühti meie omaga. (Ilmus lühendatult 20. 04. Postimehes ja Eesti Päevalehes)

Marika Anari KE Harjumaa juhatuse liige
Andres Ellamaa endine tervishoiuminister
Toomas Hirbaum KE Väätsa osakonna esimees
Uno Kivik endine KE aukohtu esimees
Peeter Kreitzberg X Riigikogu aseesimees
Olev Laanjärv X Riigikogu liige
Robert Lepikson X Riigikogu liige
Jaanus Marrandi X Riigikogu liige
Indrek Meelak IX Riigikogu liige
Sven Mikser X Riigikogu liige
Taavi Nirk TTÜ professor
Georg Pelisaar Põlva linnavolikogu esimees
Jaan Rohusaar Tallinna Tehnikakõrgkooli professor
Sulev Roos Harku vallavanem, KE volikogu liige
Viive Rosenberg IX Riigikogu liige
Raul Rosenberg Padise vallavolikogu esimees
Tiina Selke TPÜ õppejõud
Mark Soosaar X Riigikogu liige
Tarmo Tamm Põlva linnapea
Mati Tartu Saue vallavanem
Laine Tarvis IX Riigikogu liige
Kalle Toomet Kehtna vallavanem
Liina Tõnisson X Riigikogu liige
Raivo Uukkivi KE Harjumaa juhatuse liige,
Rae vallavolikogu liige
Hans Vinkman Maardu linnavolikogu esimees
Jüri Võigemast IX Riigikogu liige
Harri Õunapuu X Riigikogu liige


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)