Jäätteenmäki: NATO-sse kuulumine ei suurendaks Soome julgeolekut

Artikli ühes teises lõigus jätkab Vatanen jõulist sõnavõttu: „Sadankomitea (Soomes 1963. aastal asutatud patsifistlik organisatsioon – Toim.) idealistina ei saa Halonen nõustuda sellega, et rahu tagamiseks on tarvis demokraatlikes kätes olevaid relvi, ka Ameerika omi. Dogmatism võib enesekaitseinstinkti täielikult ähmastada. Kodumaal oli tema peaeesmärk eemaldada ühepoolselt miinid idas ja takistada NATO-ga liitumist läänes. Kas see on kaitseväe ülemjuhataja puhul vastutustundlik käitumine? Soome-piiga hõlmad kerkivad tõmbetuultest räsitavas kodus üle pea!“

Euroopa Parlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni liige Anneli Jäätteenmäki andis Kesknädalale intervjuu:

Ari Vatanen kirjutas oma artiklis: “Aasta tagasi püüdis Venemaa jõhkrat survet avaldades takistada Tallinna südames seisnud Vene sõduri monumendi teisaldamist kõrvalisemasse kohta. Haloneni kommentaar eestlaste järeleandmatusele (“teil eestlastel on psühholoogiline probleem”) ajab ihukarvad püsti.“ Kas Teie hinnangul Soome toetas Eestit Pronkssõduri teisaldamise järgsetel päevadel piisavalt?

Kahjuks ei ole ma lugenud  Ari Vataneni artikli, mida Te tsiteerite. Tuleb pidada oluliseks, et paljud Euroopa Liidu liikmesriigid toetasid tol ajal Eestit ühehäälselt. Soome peaminister Matti Vanhanen ja endine välisminister Ilkka Kanerva võtsid tugevad Eestit kaitsvad positsioonid juba situatsiooni algfaasis. Minu hinnangul ei jäänud Soome selles küsimuses passiivseks.

Vataneni hinnangul on Tarja Halonen loopinud kaikaid Euroopa ühtse kaitsepoliitika rajajate kodaratesse. „Pole ime, et pärast kogu maailmas hinnatud president Ahtisaari ametiaega on Soome Euroopa Liidu arengu peavoolust kõrvale kaldunud,“ kirjutab Vatanen. Kuidas Teie kommenteerite Vataneni  väiteid?

Vastavalt Soome põhiseadusele vastutavad Euroopa Liidu suunalise välispoliitika eest vabariigi valitsus ja peaminister. President juhib Soome välispoliitikat üksnes koostöös valitsusega. Ma ei saa nõustuda Vataneni väidetega. Soomes endas pole olnud lahkarvamusi Soome praeguse välispoliitika küsimuses.

Kas Soome peaks liituma NATO-ga?

Mina ei poolda Soome võimalikku NATO liikmeks saamist. NATO liikmelisus ei suurendaks kuidagi Soome riiklikku julgeolekut.

Eestlaste ja venelaste vaated Teise maailmasõja suhtes kipuvad märgatavalt lahknema. Meedias käib pidev vaidlus ajaloo üle. Kas Soomes ka midagi sellist toimub?

Ajaloost on inimestel alati olnud erinevad arusaamad. Hetkel ei käi Soomes mingit erilist vaidlust ajaloo tõlgendamise küsimuses.

Kuidas Teie hindate Siim Kallase tööd Euroopa Komisjoni asepresidendina?

Siim Kallas on oma tööga hästi hakkama saanud. Ta on kaasa aidanud Euroopa Liidu tegevuse  läbipaistvamaks muutmisele.

Eestis on käimas terav eelarvekriis. Kuidas Soome majandusel läheb?

Viimastel aastatel on Soome majanduse areng olnud kiire ja edukas. See on aidanud hoida riigi eelarvet tasakaalus. Tulevikus tuleb olla üha oskuslikum ja tähelepanelikum, et eelarve püsiks tasakaalus.

Kes on Anneli Jäätteenmäki?

Sündinud 11. veebruaril 1955 Lapuas. Endine Soome parlamendi saadik ja alates 2004. aastast Euroopa Parlamendi liige. Olnud Soome Keskpartei (Keskusta) aseesimees ja esimees. Soome Keskpartei naiskogu esinaine (2005–). Justiitsminister (1994–1995) ja peaminister(2003). Soome delegatsiooni liige Põhjamaade Nõukogus (1987–1994), Soome delegatsiooni aseesimees Euroopa Nõukogus (1996–2003).

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |