Aprilli teesid 2007

Ralf R. Parve,      28. märts 2007


Eelmise Kesknädala vestes tegin ettepaneku, et kuna meil on kaks välisministriportfelli tahtjat – Urmas Paet ja Mart Laar –, võiks luua kolm välisministri ametikohta. Need oleksid lääne-, ida- ja põhjaasjade välisminister. Eeskuju oleks võtta Saksamaa kogemustest. Nimelt oli seal kunagi kaks välisasjadega tegelevat ministrit: välisministriks Joachim von Ribbentrop ja ida-alade ministriks peaaegu Eesti poiss Alfred Rosenberg.

Asjalikust välisministrite paljundamise ideest on nüüd kinni haaranud kirjanik Mihkel Mutt. Ta kirjutas esmaspäevases Postimehes: "Ehk lahendaks ministriportfellide jagamise ummiku see, kui panna ametisse kaks välisministrit? Teise tituleerida "idaasjade haldajaks" vms."

Meie ettepanek oli küll kolm välisministrit, ent parem juba kaks varblast peos kui kolm tuvi katusel.

Laari linnuvabriku-grupp

Vägisi tundub, et Mart Laarist on saanud omamoodi kanavabriku avalike suhete juht.

Gigantide matshis kaitses Laar ühtlast tulumaksu väitega, et milleks tappa kana, kes muneb kuldseid mune. Eelmisel nädalal, valgustades vingeid koalitsiooniläbirääkimisi, leidis eks-ekspeaminister, et enne lõplikke tulemusi pole mõtet kana kombel kaagutada.

Kanala ja kanadega seotud jututeemat võiks kanandusspetsiks kujunev Laar tõelise siblijana jõulisemalt edasi arendada. Samamoodi, kui ühes telereklaamis tutvustab Peeter Oja kana kabistades mingit uut drinki.

Kõige esmalt tuleks Mart Laaril väita, et need, kes teda välisministriks ei taha, on parajad kanapead. Andes mõista, et Reformierakonda pooldav kanaarmastus võib tolle seltskonna tõrksuse pärast katkeda ja päädida korraliku kanakitkumisega, kus kanasuled suisa lendavad. Tuleks ka veelgi jõulisemalt teatada, et need, kes ei soovi Laari kõrget lendu välisministri õrrele, on ilmselt kanaajudega. Sihukese ainuõige ideoloogia kohaselt võib üksnes pime kana arvata, et Laar ei kõlba välisministriks. Anna vaid Laarile vaba voli kätte, ning tema vastastest võivad õige pea saada täiesti tavalised keedetud supikanad. Kuna aga millelegi ei saa kunagi kindel olla, siis tuleks Laaril oma uus oodatav amet kindlustada kindlustusfirmas IF. Kanal-2 näidatakse korduvalt reklaami, kuidas IF-is saab kindlustada kanamuna katkimineku eest.

Ent see selleks. Igatahes poleks ka kahju Laari igatsuste täitumise korral ulatada talle kimbu eestimaiseid karikakraid (ladina keeles Anthemis arvensis ehk rahvasuus kanapersed).

Äkitselt selgus, et Ansip ja Laar tegid diili, mille tulemusel loobus Laar suuremeelselt nii kanadest kui ka munadest.

Eesti otsib superstaare

Kõigepealt otsitakse neid poliitikas. Millegipärast meenub isakese Lenini unistus aegadest, mil tema riiki võiks juhtida iga köögitüdruk. Lõpptulemusel see eesmärk saavutati. Varsti võib meilgi igalt poliitikasse nina toppinult küsida: "Kas sina oled juba minister olnd vä?" Mis ametis, polegi tähtis, peaasi kui saaks vaid portfelli kätte.

Sama suurusehullustus kordub ka telesaates "Eesti otsib superstaari". Sama hullus ilmestab saabunud kevadet. Samasse seltskonda lisandusid ka meie Jalgpallihaigla patsiendid ja ajalehtede online-ikommentaatorid. Kõik nad ennustasid Eesti võitu Venemaa jalgpalliveeretajate üle.

Realistina võiks teada, et parimal juhul võime jalgpallis võita Maltat või Luksemburgi. Ja erilise õnne korral ka Ülem-Volta jalgpallikoondist, kelle mängijad pallisaabaste puudumisel on kolm varvast nööriga kinni sidunud.

Kroonid Lebedevile

Tahtmata Tõnismäe-rüselustega kirgi üles kütta, meenutaksin viimase ülemnõukogu aegu, mil inter Lebedev koos Petinoviga seal Eesti vastu töötasid ja putshiajal Moskva mässu agaralt heaks kiitsid. Nüüd juhib Lebedev vägesid Pronkssõduri ees. Lebedevile kui viimase ülemnõukogu liikmele hakkab Eesti riik õige pea maksma parlamendipensioni – ligi 30 000 krooni puhtana kätte.

UITMÕTE:
Ansip ja Laar tegid diili, mille tulemusel loobus Laar suuremeelselt nii kanadest kui ka munadest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (38)