Ühistegevust hakatakse taastama?

PEEP KÄRP,      20. november 2002


(Meenutusi mineviku vabariigi aegsest laiahaardelisest ühistegevusest)

Riigikogu liige Urmas Laht kirjutas 23. novembri Kesknädalas majandusliku ühistegevuse arengust Euroopa riikides. Taasiseseisvunud Eestis on aga majanduslik isetegevus okupatsiooniaastaist alates varjusurmas. Artikli autor lubas algatada nii majandusliku kui kultuurilise ühistegevuse taastamise kampaania tänapäeva Eestis.

Meie majanduselu juhitakse praegu turumajandussüsteemi reeglite järgi. Suur osa riiklikest ja ühistegelikest ettevõtteist ja infrastruktuuridest (post, telefon) on erastamise sildi all läinud juba väliskapitali valdusse. Välisfirmade omandiks on Eesti endised ühistegelikud piimatööstused ja lihakombinaadid. Firmad ostavad kokku meie taludes ja majandites toodetava piima ja liha ning realiseerivad sellest valmistatud toodangu. Rakvere ühistegelik piimatööstus müüdi ühele Inglise firmale, Rakvere lihakombinaat aga Soome firmale Ruokatalo.
Piimatööstuste müük välisfirmadele on suureks ohuks kogu maaelu arengule. Mineviku-Eestis olid piimaühingud ja -tööstused maaelu tähtsamaiks majandushoobadeks. Talude põhiline toodang piim ja liha töödeldi siis põllumeestele kuulunud ühistegelikes piimatööstustes ja lihakombinaatides.

1938. aastal tegutses Eestis 263 piimaühistut umbes 34 000 talunikust liikmega. Erakapitalil baseerus ainult 20 piimandusettevõtet. Piima töötlemisest laekunud kasum kuulus ühistu liikmeile-talunikele. Seda kasutati talutootmise edasiseks laiendamiseks, samuti maaelu üldiseks arenguks. Praeguses Eestis aga rändab piimatootmisest saadav kasum piiri taha.
Välisfirmadele müüdi samuti maha põllumajanduslikul tootmisel baseerunud piiritusvabrikud. Nende tootmistegevusest laekunud kasum kattis selle ala asjatundjate mälestuse järgi ligikaudu 10% riigieelarve tuludest. Alkoholi tootmine ja kaubandus on riiklikuks monopoliks Soomes ja teistes Põhjariikides. Ka Eesti Vabariigi esimesel perioodil kehtis meil riiklik monopol alkoholi tootmisel ja turustamisel… Praegune riigivõim aga loobus piirituse tootmisel kasumina laekunud miljonitest kroonidest. See raha laekub nüüd välisfirmade arvele, ise otsime aga raha riigieelarve tasakaalustamiseks.

Müüme isegi metsamaid…Välisfirmad avaldavad pea iga päev meie ajalehtedes kuulutusi metsamaade ostmiseks. Lääne-Viru maavanem valitsuse esindajana sõlmib igal neljapäeval talumaade ostu-müügi lepinguid. Tõenäoliselt toimuvad sellised tehingud ka teistes maakondades. Paljud inimesed küsivad murelikult: "Palju meie armsast kodumaast on juba maha müüdud? Ja kust on pärit väliskapital - idast või läänest?" Ei saa vaikides mööda minna ka sellest, et Eestis ilmuvate ajalehtede (peale Maa Hääle) väljaandjaks on Rootsi ja Norra meediakontsernid. Kas saame sellises olukorras rääkida pressi demokraatlikust vabadusest?

Kehtib ühispankade asutamise keeld. 1994. aastal võttis Riigikogu vastu krediidiasutuste seaduse, mille järgi pole võimalik asutada ega taastada ühispanku. Suurkapitali esindanud rahvasaadikud kartsid siis, et ühispangad kujunevad ohtlikeks konkurentideks aktsiapankadele ja saadud häälteenamusega kehtestati ühispankade asutamise keeld.
1938. aastal tegutses Eestis 158 ühispanka, 73 laenu-hoiuühistut ja ainult 24 aktsiapanka. Ühispangad tegutsesid peale linnade pea kõigis valdades ja suuremais keskustes. Nende liikmeskonna moodustasid jällegi kohalikud talunikud ja ettevõtjad, kes kasutasid n.ö oma panga odavaprotsendilisi laene ja ka dividende tootmise edasiseks laiendamiseks. Enamik praeguseid talunikke ei saa aktsiapankade kõrgeprotsendilisi laene kasutada.
On omamoodi traagika, et ühispankade asutamise keeld kestab praeguseni. Tuntud ühistegelane, põllumajandusülikooli professor Jaan Leetsaar kritiseeris ägedalt ühispankade keelustamise otsust riigikogus, öeldes: "Eesti on ainuke riik maailmas, kelle kodanikel pole õigust asutada ühispanku selleks, et oma rahaasju paremini korraldada… Tallinnas tegutseva Ühispanga näol on meil tegemist tüüpilise aktsiapangaga, millel puuduvad elementaarsed seosed ühistegevusega. Oleks hea, kui see pank oma nime muudaks ja ei eksitaks rahvast ega väliseksperte, kes arvavad, et Eestis on olemas ka ühispank."
Vaatamata kriitikale püsib panganduses selline ebamäärane olukord. Riigikogus pole tehtud ettepanekut krediidiasutuste seaduse muutmiseks, nii et oleks võimalik ühispankade asutamine. Hiljuti aga avaldati ajakirjanduses teade, et Põlva maakonnas on taastatud mõned laenu-hoiuühistud. See annab lootust, et panganduses hakkab olukord muutuma.

Ühistegevus vabariigi esimesel perioodil oli suureks stiimuliks maaelu üldises arengus. Lisaks piimaühinguile ja ühispankadele tegutsesid siis kogu maal aiandus-mesindusseltsid, metsa-, vee-, masina- ja turbaühingud, mis kõik olid vajalikud põllumajanduse ja kogu maaelu üldises arenguprotsessis. Ilma ühistegevuseta polnud põllumajanduslik tootmine ja maaelu kultuuriline areng üldse mõeldav. Elu on näidanud, et ühistegevusest loobumine vabariigi teistkordsel ülesehitamisel tõigi kaasa nii põllumajanduse kui kogu maaelu allakäigu. Miks uued riigijuhid ei taha midagi õppida mineviku-elulaadist ja majandusmudelist?
Vanem põlvkond jälgib kõike seda suure murega. Miks riigivõim loobub meie rahvuslike varade majandamisest ja annab selle õiguse välisfirmadele. Riigivarade kiire ja läbikaalumata müük välisfirmadele solvab pealegi meie rahvustunnet; kas me ise ei suuda ega oska majandust juhtida ega arendada?!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)