Järjekordne poliitiline kohtuprotsess Narvas

Narva on juba alates 2007. aastast olnud võimuorganite kõrgendatud tähelepanu all - peale seda, kui toonased võimuerakonnad Reformierakond, IRL ja SDE esitasid nn korruptsioonivastase võitluse plaani, mis nägi ette teatud omavalitsuste suhtes kapo kõrgendatud tähelepanu.

Seaduse ees ei ole kõik võrdsed

See poliitiline nüanss, et enamikus neist omavalitsustest oli võimul Keskerakond, on jäänud tahaplaanile, kuid on teada, et õiguskaitseorganite suurima huvi osalisteks said Tallinn, Pärnu, Kohtla-Järve ja Narva.

Muud omavalitsused olid nimekirjas vaid moepärast, seda vaatamata Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis näeb ette, et seaduse ees on kõik võrdsed ja et kedagi ei tohi diskrimineerida muu hulgas ka poliitiliste veendumuste tõttu.

Samuti on põhiseaduses kirjas, et valitsuse ja kohtute tegevus peab olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel ning et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Narvat tabab üks rünnak teise järel

Narva kohta võib meelde tuletada, et seda linna on tabanud üks poliitiline rünnak teise järel. Üks abilinnapea jäi süüdi, kuna, olles „tänu" tugevale halastamatule poliitilisele survele sünnitanud enneaegse lapse, tahtis kõigest sellest jamast pääseda ja võttis süü omaks, saades lõpuks kahtlastel asjaoludel esitatud süüdistuse eest vaid trahvi. Trahvi suurust ei saa võrrelda isegi praeguse siseministri Ken-Marti Vaheri liiklustrahvidega, kuid abilinnapea, tubli naise elu on sellegipoolest rikutud.

Üks linnavolinik mõisteti süüdi politseinikule pistise andmises, ehkki kohtutõenditest oli näha, et ta allus ühe politseiniku survele. Politseinik mõjutas teda pistist andma, aga kohus seda ei arvestanud.

Muuseas, seesama politseinik on praegu kahtlusalune kuritegelikule ilmale info lekitamises. Sama politseiniku infolekitamist Narva opositsioonisaadikule menetlusse ei võetud.

Kaks korda on kohtu ette saadetud Narva linnapea Tarmo Tammiste. Kuid isegi kohtud ei leidnud ühtegi asjalikku põhjust, mille alusel linnapead süüdi mõista.

Uus poliitiline tellimus

Nüüd on järg uue poliitilise tellimuse käes. Kohtualuseid süüdistatakse erinevates süütegudes, näiteks mõjuvõimuga kauplemises. (Kesknädala lugejad teavad, kuidas võimuerakondade puhul sellised asjad uurimisorganiteni kunagi ei jõua.)

Süüdistatakse ka altkäemaksu saamises - viimase suhtes on endisele abilinnapeale esitatud süüdistus, et ta sai ehitusmaterjalide poes 9% hinnaalandust üldistest hindadest madalamalt, ja seda kokku 459 € ja 44 sendi eest.

Võib arvata, kui suured kurjategijad on enamik Eestimaa inimesi, sest nad saavad peaaegu igas poes allahindlusi. Seega - ettevaatust, te võite olla potentsiaalsed kurjategijad, kui ostate allahindlusega kaupu!

Linnavoliniku kohta on esitatud mõned sellised süüdistused, et kui talt küsiti, kas ta saab süüdistusest aru, siis ta ütles, et süüdi end ei tunnista, süüdistusest saab aru, aga sellest aru ei saa, kuidas saab ta olla ühe süüdistusega kohtu all inimestega, keda ta kohtas esimest korda alles kohtusaalis. Peab lisama, et linnavolinik oli vahi all pool aastat, ilma et talle oleks kahtlustust esitatud, praegu on see fakt Euroopa Inimõiguste kohtus menetlusse võetud.

Loomulikult on järjekordse kohtuasjaga kaasnenud hulk ajakirjanduslikku lärmi, ehkki põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Nagu teame varasematest juhtumitest, tunnistab ajakirjandus inimesed juba ette süüdi. Ja kui juhtumisi tuleb mõni õigeksmõistev otsus, siis seda kajastatakse vaid n-ö mokaotsast.

Vahel jääb tunne, et meie põhiseadusegi võib rahulikult ümber nimetada konstitutsiooniks, kui õiguse uurimiseks ja mõistmiseks loodud organid käituvad samamoodi kui nõukogudeaegne KGB ja tolleaegsed kohtud.

KESKNÄDAL

Jaga |