Barack Obama versus Julian Assange

Willsi otsustava tegutsemiseta ei oleks maailm ilmselt kunagi teada saanud tagasivalimist taotlenud vabariiklasest presidendi Richard Nixoni meeskonna väärtegudest. Willsi tähelepanelikkus ja kiire tegutsemine tõid hiljem kaasa Watergate'i afääri, mille lõpptulemusena Nixon 1974. aastal astus tema vastu esitatud süüdistuste tõttu ametist tagasi. On kindel, et tänu Willsi otsustavale tegutsemisele muutus järgnevateks aastakümneteks USA poliitikaelu nii ausamaks kui ka läbipaistvamaks, sest vabariiklased said väga valusalt vastu näppe.

Millise tänu pälvis Wills oma ennastsalgava teo eest? Willsi nimi lisati pärast Watergate'i afääri musta nimekirja, mis muutis tal uuesti tööle saamise võimatuks. Ta surigi 2000. aastal ajuvähki puruvaese ja hüljatud mehena. Seega sai Wills karistatud selle eest, et julges teha ausalt oma tööd, kutsudes politsei pärast kahtluste tekkimist Watergate'i hotelli. USA filmilavastaja Spike Lee 2004. aastal valminud linateoses „Ta vihkab mind" (She hate me) on meisterlikult välja toodud Willsi ja teiste temasuguste vilepuhujate traagika.

Klaperjaht lekitaja püüdmiseks

Willsi kurb saatus meenus seoses eelmise nädala uudisega, et Rootsi organisatsioon Wikileaks avaldas peaaegu 90 000 salajast dokumenti, mis sisaldavad Afganistani sõja üksikasju. Dokumentide näol on tegemist Pentagoni töötajate raportitega. Mitmed neist käsitlevad afgaani tsiviilelanike tapmist ja salaoperatsioonide läbiviimist. "Need dokumendid annavad sõja käigust täpse ülevaate," ütles Wikileaksi asutaja Julian Assange. "Me usume, et tee õigluseni seisneb läbipaistvuses. Meie eesmärk on õiglus jalule seada," lisas ta.

Vabariiklasest kaitseministri juhitud Pentagoni esmaseks reaktsiooniks Wikileaksi tegevusele oli käivitada klaperjaht teabe lekitaja vastu. Eelmine USA president George W. Bush küll alustas terrorismivastast sõda Afganistanis, kuid otsusega saata Afganistani lisavägesid võttis Barack Obama sõjast tuleneva vastutuse enda õlule.

Saladokumentide avalikustamine võib küll teatud määral mõjuda kahjulikult USA ja NATO Afganistani-operatsioonidele tulevikus. Enne 2008. aasta USA presidendivalimisi enese kõrgeid moraalseid väärtushinnanguid tutvustanud Obama teeks poliitikuna ometi suure vea, asudes nüüd, kõigest kaks aastat hiljem Wikileaksi tegevust hukka mõistma. Kui dokumentide avalikustamine tulnuks ilmsiks Bushi presidendiks oleku ajal, oleks Obama tõenäoliselt esimesena tunnustanud Wikileaksi tegevust tõe jaluleseadmisel.

Rahvas pooldab märtreid

Nii Frank Wills kui ka Julian Assange sarnanevad seeläbi, et nad on võimustruktuuride usaldusväärsuses kahtlevate paljude inimeste silmis tõelised kangelased. Suured isiklikud läbielamised vaid suurendavad poolehoidu nende suhtes. Mida rohkem Assange USA võimude ahistuse ohvriks langeb, seda suurema märtrioreooli ta rahva silmis omandab.

Oma senise ametiaja jooksul on Obama saavutanud väljapaistvat edu USA majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika kujundamisel. Loodetavasti suudab ta olla sama edukas ka välispoliitilises tegevuses.

INDREK VEISERIK, Kesknädala reporter

 [fotoallkiri]  VASTASSEIS: Obama on jäänud Assange tegevuse tõttu raskesse seisu.

Jaga |