Mõtelda on mõnus

MALLE SALUPERE,      03. september 2003


Jah, rahva usaldus on kaine mõrs'
Kes teda osta otsib raha hinnal,
See kahju kannab tuhandete võrs!
(Koidula, 1881)
Meile on selgeks tehtud, et lubatud ajal ja kohas tohib euroliidus köhida küll, ent kas meil ka mõtelda lubatakse?
Õigus on Hegelil, kes ütles, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Väikeriik jääb alati vahetusrahaks suurte omavahelistes tehingutes. MRP sai võimalikuks tänu Müncheni sobingule, mille osapooled eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga ei protestinud Austria Anschlussi, Tshehhoslovakkia anastamise ega Soome ründamise vastu. Mõnel riigil oli kasulik mitte tunnustada Baltikumi liitmist konkureeriva suurriigiga, kuid olukorra muutmiseks ei liigutatud poole sajandi jooksul sõrmegi.
Väikeriigil polevat alternatiivi. Ometigi on Euroopas rida iseseisvaid väikeriike, kuhu Liidu kodanikud teevad kaubareise odavamate kaupade ja teenuste ostmiseks. Mitte ainult Norra oma naftaga, vaid ka Island, Liechtenstein, Andorra, Monaco jt, Shveitsist rääkimata, ei kurda "isoleeritud" elu üle. Nad ei maksa üüratuid liikmemakse ega pea ülal euroametnike armeed. Ainuüksi kuue Europarlamendi liikme palkadeks Brüsselis hakkab Eestil kuluma enam kui poolele Riigikogule.
Vene kaardiga valeturaka mängimine läheb hästi peale küülikuhingega inimestele, kellele meeldib silmad-kinni lõdiseda ja kaastunnet lunida. Iseseisvumisel löödi uks tagantkätt kinni, kuigi meie Nokiaks võinuks saada Vene kanalite käigushoidmine, mis vähemalt Venemaa vastuvõtmiseni euroliitu oleks olulist intressi kandnud. Euroliit on pankrotist pääsemiseks eluliselt huvitatud Venemaa turu ja tooraine kaasamisest.

Lubadused haihtuvad kui seebimull

Kui Eesti euroreferendumil rahvalt jah-sõna kätte saadakse, läheb edasi nagu tavaliselt: ideaalide uim lahtub, tuhatkonnale aktivistile jätkub eriti atraktiivseid ametikohti, ülejäänutele jääb pohmell. Kavalad nõustajad on ammu hoolitsenud siinse tootmise ja ekspordi hävitamise ning tulusate majandusharude väliskapitali kätte mängimise eest. Euroliidu siseturg ägab ületootmise all, sealt osatakse konkurente eemal hoida; välisturuga oleme ise sidemed katkestanud ning ülipüüdlike euronormidega lasknud põhja väikepoed ja väiketootjad, koos sellega ka mahepõllunduse, mille toodangut ju kusagil suurtes kaubakettides ei turustata. Just mahetoodang pakuks meile häid võimalusi turismiturul. Põllumeeste lubadused ja lootused osutuvad seebimullideks ja kes garanteerib, et loomi järjekordse hullulehma-hüsteeria käigus maha matta ei tule. Niigi tohime minna liitu vaid saja tuhande lehmaga, kuid enne sõda jaksas Eesti pidada miljon hobust ja veist. Oma rahva toitsime ära ning jäi ülegi, nüüd katame omatoodanguga vaevalt 40% vajadusest.
Väites, et tasuta lõunaid pole, usuvad eurofanaatikud sinisilmselt, et Lääs on neid meile õhinal pakkumas. Meie alaväärsuskomplekse põdevatele läbirääkijatele tundus, et kui me kõigega ei nõustu ja end kõvasti ilusamaks ja rikkamaks ei valeta, siis meid suurte liivakasti ei võetagi. Tegelikult on Eesti euroliidule ihaldusväärne saak. Looduskaunid paigad, puhas vesi, linnulaul, liivarannad, suusamaastikud, ulukirikkad marja- ja seenemetsad on kõigest tüdinud rikkurite silmis hinnas. Äri seisukohalt pakub huvi hõre asustus, geopoliitiline asend, infrastruktuurid ja loodusvarad. Esialgu meile antavad toetused on võrreldavad kalastuskoha sissesöötmisega. Sellele järgneb aga halastamatu röövpüük.

Rahvas ei mõtle ainuüksi rahast

Valitsus veenab halli passi omanikke, et neil ei maksa loota ELi kodakondsusele ja kinnitab, et kodakondsuse saamiseks mööndusi ei tule. Meil elab umbes 8% välisriigi kodanikke ja vähemalt 12% kodakondsuseta isikuid. Maailmas ei kujutata ettegi, et kodanikuõigusteta inimesed võiksid moodustada viiendiku riigi püsielanikkonnast. Kusjuures enamik neist on sündinud siin ja kuuluvad põhirahvusesse, sest paljud eestlased on pidanud alandavaks kodakondsuseksami kadalipu läbimist. See on üks olulisemaid probleeme, kus meil tuleb tunnistada ELi seadusi.
Eesti Riigikogu ratifitseeris euroliidu nõudel juba 31. mail 2000 Euroopa sotsiaalõiguste harta, jättes välja punktid, mis tagavad vanurite õiguse saada sotsiaalset kaitset (art 23), töötajate õiguse väärikale kohtlemisele töökohal (art 26), õiguse kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest (art 30) ja õiguse eluasemele (art 31). Artiklis 4 - Õigus saada õiglast töötasu - on ratifitseerimata p 1, mis kohustab "tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme" ja p 3, mis kohustab "tunnustama mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu". Minister Nestor teatas Tiit Toomsalule Riigikogus, et loetletud õigused on Eesti põhiseadusega küll tagatud, kuid harta ratifitseerimise korral tullakse nende täitmist kontrollima, milleks me pole valmis. Euroliidus on sotsiaalsfäär iga riigi siseasi, ja kui pole endale kohustusi võetud, siis ei maksa pensionäridel ega madalapalgalistel loota, et sealsed onud ja tädid neile appi tulevad. Väljaminekute tõusus seevastu pole mingit kahtlust.
Juba Koidula teadis, et rahvas ei mõtle eeskätt rahast. Mõtleb ja tahab aga küll, et temaga räägitaks tõsiselt ja ausalt. Mitte aga ei peetaks pimedaks kassipojaks, kes tuleb vägisi ninapidi piimakaussi toppida - selle võrdluse lubas endale üks prominent.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)