Valitsuse lahendus tööpuudusele: töötute eksport

Eesti valitsus on teatanud, et kärpeid tehti küll euro nimel, kuid tööpuudus jääb kõrgeks ka euroajal. Veel 2012. aastaks pakutakse sama kõrget tööpuudust, kui oli poole aasta eest ehk oktoobris 2009. Valitsuse hinnangul on see paratamatus. Kuid kas ikka on?

Keskerakond on korduvalt juhtinud tähelepanu tõigale, et Eesti on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kes riigieelarvest ei panusta midagi uute töökohtade loomisesse. Kõik see pisku, mida täna tehakse, tehakse euroabirahadest. Palgatoetus ja ettevõtte alustamise toetus on head asjad, kuid nende ulatus on liiga väike.

Ka Paul Krugman, Nobeli majanduspreemia laureaat ja Princetoni ülikooli majandusprofessor, on öelnud maailmas toimuvat selgitades, et majanduse taastumine iseenesest tööhõivet ei taasta. Töökohtade loojaks, kõigi võimalike vahenditega, peab olema riik, sest muidu vajutakse kriisis nii kaugele, et kaotatud vahet hiljem tasa teha muutub väga raskeks.

Töökohtade loomise seadus

Keskerakond algatas töökohtade loomise seaduse. Kui seadus saab vastu võetud, annab ta võimaluse luua kiirelt suurusjärgu võrra enam töökohti, kui seda seni koos eurorahadega ja omavalitsuste sotsiaalsete töökohtade abil on suudetud.

Töökohtade loomise seadus koosneb neljast sammust.

Esiteks anname ettevõtjatele, kes loovad uue töökoha seni töötuna olnud inimesele, aastaks vabastuse sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu tasub selle inimese eest riik. Esmapilgul tundub see riigile lisakuluna, aga kui teha reaalne arvestus, siis töötuna kodus oleva inimese eest riik ju maksab ka 13% ravikindlustusosa. Nüüd lisanduks vaid pensionimakse. Kasu tuleb aga eelkõige sellest, et inimene ei sõltu enam toetusrahadest; riik ei pea neid enam maksma, vaid kogub hoopis palgalt tulumaksu. Võime eeldada, et kättesaadud töötasu läheb aga kohe tarbimisse, kust riik omakorda saab käibemaksu ja aktsiisid. Nii tähendakski sotsiaalmaksukoorma ettevõtjalt aastaks äravõtmine, et võidab nii tööandja ja riik kui ka eeskätt inimene, kes abisaajast saab tegelikuks töötegijaks.

Teine samm on sotsiaalsete töökohtade loomine ka riigi poolt. Tööpuudus pole ju enneolematu nähtus maailmas, küll aga on ta Eestis üsna rekordite lähedal.  Küll pilatakse valitsuse tasandil Tallinna linna loodud sotsiaalseid töökohti, nagu oleks töötegemine iseenesest midagi häbiväärset, ega pakuta ise midagi asemele. Küll lubab peaminister Andrus Ansipi juhitud valitsus ümberõpet, aga reaalselt pakutakse sajatuhandelisele töötute armeele mõnisada kohta ettevõtluskoolitusele. Järjekorrad, tunnistab Töötukassa, on aga kuudepikkused.

Eestis korraldavad praegu avalikke töid ja loovad sotsiaalseid töökohti ainult omavalitsused - eeskätt Tallinn ja vähemal määral Tartu. Ülejäänud omavalitsuste algatused selles valdkonnas on küllaltki pisikesed. Riik oma märksa suurema rahakotiga hoiab neist tegevustest kaarega eemale. Ometi oli just USA-s 1930. aastatel riik see, kes avalikke töid hakkas korraldama. Ja need polnud vaid puhastused-koristused, vaid ka majad ja teed, mida nende tööde käigus ehitati. Ka Eestis peab just riik olema see, kes hakkab ise töökohti looma, mitte ei jäta seda vaid linnade ja valdade kraesse.

Kolmanda sammuna on seaduses ettepanek mitte arvestada avalikul tööl teenitud tunnitasu toimetuleku toetuses arvesse minevates summades ning lubada avalikku tööd teha senise 50 tunni asemel 80 tundi kuus. Seeläbi saaks muuta nende töökohtade loomise märksa hõlpsamaks.

Neljanda sammuna anname Arengufondile  tagasi tegutsemiseks vajaliku ressursi, mis möödunud aastal valitsuse poolt kärpimishoos ära võeti. Arengufond toetab neid alustavaid ettevõtteid, kes on loomas uuenduslikku tootmist. Sellised ettevõtted aitavad meil kõige selgemalt saada odavast allhankemaast ise suurt väärtust tootvaks riigiks. Soomes on analoogiline fond tegutseda saanud vaatamata suurtele kriisidele 1970. aastatel ja veel tõsisemale lama'le 1990. aastatel. Me kõik teame Soome edukust disaini- ja tehnoloogiavallas. Eestis kipub aga tänase valitsuse kärpepoliitika taustal kujunema olukord, kus mitte midagi oma majandusse sisse ei panda, ja järelikult mitte millestki midagi ka kasvada ei saa.

Kuhu kaovad inimesed?

Kui Keskerakond heidab Andrus Ansipile ette, et ta on tööpuuduse tänase kõrge tasemega rahul, siis heidame ette seda, et olukorras, kus tööpuudus hõlmab juba üle saja tuhande inimese, on hoolimatu nimetada situatsiooni paratamatuseks, kus riik midagi teha ei saa. Nende inimeste kõrval, kes leidsid märtsis tööd, on peaaegu sama palju inimesi, kes lõid otsingutele käega. Heitunuid enam ametlikus töötute statistikas ei ole; kasutades sanktsioone, on nende kui töötu staatus kustutatud.

Miks inimesed käega löövad?

Maapiirkondades on paljud öelnud, et igakuine töötukassas käimine osutub lihtsalt liiga kalliks. Peale 9 kuu täitumist töötuna tuleb bussipileti raha välja käia niigi napist toimetulekutoetusest, vastu aga peale haigekassakindlustuse enam midagi ei saa.

Nii saabki teha rõõmsaid pealkirju, et juba mitmendat nädalat ametlik töötute arv väheneb. Tegelikult kustutati aga möödunud aastal üle 26 tuhande inimese neist nimekirjadest sanktsioonidega ning selle aasta esimese nelja kuuga lisandub ilmselt veel 10 000 sanktsioneeritut.

Keskerakond on algatanud seaduse, et töötutele, kelle kodulinnas töötukassat pole ning kel seetõttu tuleb iga kuu ette võtta kulukas reis töötukassa kontorisse, kompenseeritaks bussipilet sarnaselt koolitustel käijatega. See on väike abi, et inimesed ei kaoks ära.

Eestist ära?

Teadlased on hoiatanud, et viimasel ajal on hoogustunud ka noorte inimeste Eestist lahkumine.

Mõned valitsuse poolt välja pakutud ideed tekitavad tunde, nagu sooviks tänane valitsus oma tööjõulisest elanikkonnast sootuks lahti saada. Sellised ettepanekud tekitavad küll ajutise lahenduse tunde, kuid oht, et me kaotame need inimesed pikemaks ajaks ja et nende tööpanus ning palk kuluvad Eestist eemal, on täiesti reaalne.

Sotsiaalministeerium, kes on töötuse leevendamise eest vastutav, annab värskele töötuksjäänule oma kodulehel selge juhise edaspidiseks - „Välismaale tööle". Seda võimalust Eestist lahkumiseks tutvustatakse aktiivselt infopäevadel. Valitseva jõu, Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Tõnis Palts soovitab isegi toetust maksta, et Eesti inimesed saaksid Soome sõita ja seal tööle hakata. Ka majandusminister Juhan Parts andis aasta algupäevil TV3 uudislõigus teada, et tööturul imet loota pole, ja ergutas töötuid otsima tegevust välismaal.

Kuidas see jutt sobib kokku tema erakonna rahvuslik-patriootliku liiniga, oleks hea teada. Noori mujalt tööd leidma utsitades võidame ehk tõesti millalgi tööpuuduse, kuid kardan, et me kaotame rahva.

Omaenda lahendamata probleemide eksportimine välismaale teadliku riikliku poliitikana võib jätta küll Euroopa Liidus üsna kummalise mulje - oleme siis ju mitte kaupu, vaid inimesi eksportiv riik, kes oma probleeme teiste kaela veeretab. Kuid veel tähtsam on selle trendi mõju niigi väheneva rahvastikuga Eesti tulevikule. Kes korra mujal jalad alla saanud, see mõtleb edaspidi mitu korda, enne kui tagasi tuleb. Isiklikult võib nende elu kergeneda, kuid siis aitab väljarännanute edu juba eeskätt mõnda muud riiki.

Eesti jaoks on oluline lahendada oma mured siin, Eestis. Ei saa lootma jääda, et kui maailmas hakkab paremini minema, jõuab see kunagi ka meieni. Eesti majanduslangus on olnud ränk, kuid, õppides teiste kogemusest, peame teadma ka seda, et kriisist väljatulekut alustati just töökohtade loomisest. Hoolitse tööturu eest ja eelarve hoolitseb enda eest ise, sest töötajad maksavad ka makse, mida töötu paraku ei tee.

Keskerakond ei näe mingit muud võimalust kui hakata riiklikult tegutsema töökohtade loomise nimel. Minut pärast selle loo läbilugemist jääb jälle üks inimene Eestis tööst ilma. Ja iga koondatuga muutuvad peaministri üleolevad märkused Keskerakonna töökohtade loomise seaduse suhtes üha õõnsamaks.

[esiletõste]

Kadri Simson: Noori mujalt tööd leidma utsitades võidame ehk tõesti millalgi tööpuuduse, kuid kardan, et me kaotame rahva.

 KADRI SIMSON, Riigikogu Keskfraktsiooni esimees

Jaga |