Nädala juubilar Eesti Televisioon 50

Enn Eesmaa,      13. juuli 2005


Televisiooni tulekust Eestimaale andis tallinlastele esimese märgi 1955. aasta märtsis alanud telemasti püstitamine. Kui 200 tonni terast oli omale lõpliku kuju ja asukoha leidnud, mõõdeti masti kõrguseks koos antenniga 192 meetrit. 14. juunil 1955. aastal oli eetris esimene tehniline proov, pakkudes 625-realist pilti, mis möödus vaimustunud vaatajate silme eest kiirusega 25 pilti sekundis. Jaanipäevaks ilmusid kauplustesse ka esimesed televiisorid.
10. juulil kinnitati Tallinna Telestuudio koosseisuks 26 inimest. Stuudiokompleksi ülemaks sai Neeme Eeljõe, rezhissöörina alustas Leo Martin, teleoperaatoriks valiti sihvakas Inno Varandi, kes oli tööl ka ajaloolisel päeval 19. juulil 1955. aastal, mil eetrisse läks esimene ametlik proovisaade. Seda peetakse õigusega Eesti Televisiooni ajaarvamise alguseks.
Kuigi esimesel saatepäeval oli Eestis vaid 238 teleriomanikku, tehti kõik ettevalmistused kindla plaani kohaselt ja kiirustamata. Aeg ja olud televisiooni tekkeks olid soodsad ning see oli üks neid väheseid momente, kus eestlastel nõukogude võimust ka kasu tõusis. Paljud väikeriigid, Soome nende seas, said ju televisiooni meist mitu aastat hiljem, sest teletegevus on kallis lõbu.
Leo Tautsi kirjutatud reibas marss "Uus Tallinn" sai pooljuhuslikult telestuudio muusikaliseks signatuuriks, mis minuealistele ja pisut vanematele vaatajaile toob korraga mällu tuhat ja üks mälestust ning liikuvat pilti, mis tollal oli otsekui ime. Rahvuslikus ringhäälingus algas uus ja kõige põnevam, televisiooni ajastu. Raadio kõrvale astus uute ja muinasjutuliste võimalustega elektrooniline meedia, mis toob koju kätte kas või tähed taevast, kuid vahest ka maise põrgu.
Esimese saatepäeva teadustajad olid Ofelia Mikk ja tänagi telejuubelit meie hulgas tähistav Zinaida Madissova. Esimeseks stuudiokülaliseks oli Gustav Ernesaks, sest kohe oli algamas üldlaulupidu. Ferdinand Veike tegi koos Buratinoga esimest lastesaadet. Helmut Vaag esines ekraanil esimeses estraadikavas, esimese ansamblina mängis vaatajaile Emil Laansoo orkester.
Augustis aastal 1955 alustas diktorikarjääri Ruth Peramets, kelle tulevane mees Arvi Püss hakkas teleoperaatoriks. Detsembris aastal 1955 määrati stuudio direktoriks Leopold Piip, kes juhtis televisiooni arengut 16 pikka ja otsustavat aastat. Esiotsa edastati telesaateid vaid laupäeval ja pühapäeval, oktoobris aastal 1955 lisandus teisipäev ja novembris ka neljapäev.
Ajapikku hakkasid saatekava sisustama saated ja seriaalid, mida veel tänagi soojalt meenutatakse. Neid tegid saatejuhid, keda tollal mitte keegi ei kutsunud staarideks, küll aga austati, usaldati ja armastati neid kui oma lähedasi inimesi. Neile öeldi tänaval tere, kutsuti vaatajatega kohtuma, sest ekraanitutvusest jäi väheks. Kõigile raskustele vaatamata oli see üks ilus aeg ja on südamest tore, et sain ka ise pikki aastaid tänase juubilari töövõtjaks olla.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)