Meediakonverentsil muretseti: kas prokuratuur võtab võimust?

„Paneeldiskussioonis osaledes Kärt Anvelt ütles, et kui korrumpeerunud kapoametniku Indrek Põdra altkäemaksujuhtum ilmsiks tuli, palus prokuratuur selle kohta loo avaldamisega viivitada.

Ajakirjaniku sõnul on tal negatiivseid kogemusi sisejulgeoleku-struktuuridega seotud artiklitest, näiteks nendest, mis käsitlesid Indrek Põdra altkäemaksu-skandaali ja IRL-i elamislubade-afääri.

Päevalehe ajakirjanik tõdes, et lähedaste kaudu sai ta nende artiklite kohta negatiivset tagasisidet: „Need artiklid ei meeldinud paljudele."

Põdra juhtumit käsitlenud artiklite pealkirjad olid sellised: „Indrek Põdra kuriteod ulatuvad mitme aasta taha", „Kuna prokuratuuril napib tööjõudu, anti asi kapole", „Kas vahistatud kapolasel oli seos ka Venemaa allilmaliidriga?".

Eraldi tõstis Kärt Anvelt esile oma 5. detsembril ilmunud artiklit „Kas ise tapame ja ise uurime?", mis olevat tekitanud negatiivset vastukaja. Lugejatele teadmiseks - selles arutletakse: kas ministrid Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher teadsid, mis äriga Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach tegelevad? „...kui Vaher ja Parts olid oma erakonnaliikmete elamislubadega kaubitsemise ärist teadlikud - mõlemad on küll kinnitanud, et see tuli neile üllatuseks -, on õhus küsimus, kas ka nemad peaksid oma kohtadelt tagasi astuma," seisab paljusid võimureid pahandanud artiklis. Anvelt märkis irooniliselt: ehk peaks ta edaspidi rohkem pressiteadetele keskenduma?

Skandaalidega võiks vahet pidada

Kärt Anvelti sõnul ei naudi ta enam säärastest skandaalidest kirjutamist. "10 aastat tagasi veel nautisin. Nüüd tahaks kirjutada rutiinseid lugusid näiteks liblikatest ja lilledest," tunnistas ajakirjanik väsinult naeratades.

Peale Anvelti osalesid paneeldiskussioonil „Poliitskandaalid ja ajakirjandus: uuriva ajakirjanduse sõltuvus ja sõltumatus" suhtekorraldusekspert Ilona Leib, Postimehe ajakirjanik Argo Ideon ja Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann. Paneeli juhtis meediaõppejõud ja Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

Allikate avaldamise teemat käsitledes teatas Koit Brinkmann, et tema jõudis kohtutäiturite petuskeemile (koolituse sildi all käidi Lõunas puhkamas) jälile tänu ühele ausale kohtutäiturile.

Nimelt otsustas see inimene saata Brinkmannile kohtutäiturite siselisti materjalid, ning sealtkaudu hakkaski lugu hargnema. Priit Pulleritsu küsimusele, et mille poolest on Priit Toobali kätte sokutatud kirjavahetus teistsugune, Brinkmann vastata ei tahtnud.

Argo Ideon arvas, et must-valgeid teemasid on ajakirjanduses tegelikult väga vähe. Kuigi auditoorium ootab meedialt seisukohavõttu, et kes ikkagi hea ja kes paha, on Ideoni sõnul seda raske välja öelda. „Kui keegi ütleb, et Edgar Savisaar on üksnes must tegelane, siis mina sellega küll nõus ei ole," ütles Ideon. Tema arvates on elu märksa värvilisem. Ka Ideoni meelest võiks Eesti meedia vahelduseks skandaalidega vahet pidada.

Ilona Leib sõnas, et Eestis toimub tihti kohtumõistmine meediaveergudel ammu enne tegeliku kohtuotsuseni jõudmist. Lõpliku kohtuotsuseni jõudes on kõik juba väsinud, ja on hea, kui lahend siis üldse meediasse jõuabki.

Samuti nentis Leib, et vahel on tal tunne, et prokuratuur võtab võimust. Ta taunis seda, et teatud uurimisfaasis tohib üksnes prokuratuur sõna võtta, asjaosalised inimesed aga mitte. Samas tihti needsamad inimesed mõistetakse hiljem õigeks.

Jalgratturid ohtlikule reisile enam ei läheks

Konverentsil osalesid Liibanonis mitu kuud pantvangis olnud jalgratturid Madis Paluoja ja Kalev Käosaar.

Käosaar tõstis esile meedia positiivset mõju nende vangistuses olekul - teated nende otsimisest andsid pantvangis olijatele jõudu.

"Oli olukord, kus välisministeerium andis intervjuu, kuid meil oli motivatsioon maas. Kõrvaltoas oli aga bandiitidel teler ja araabiakeelne BBC kandis üle Paeti intervjuu, kus ta ütles, et „me tegeleme asjaga". See andis meile positiivse impulsi," rääkis Käosaar.

Ajakirjanduses hiljem ilmunud süüdistusi, milles väideti, et ratturid on ise osaliselt süüdi, kuna nad eirasid Välisministeeriumi hoiatusi, pidasid mehed tegelikult tõekohaseks. "Tagantjärele suudame muidugi igasugust tarkust genereerida, aga paraku on selles oma tõde. Meie ju oma käiguga põhjustasime segaduse, ja lihtsam oleks tõesti olnud sõita kuskile turvalisemasse kohta. Mina isiklikult tunnen end natuke süüdi," rääkis Madis Paluoja, lisades, et enam sellisele reisile ta ei läheks.

Konverentsi peaettekanne oli välisminister Urmas Paetilt, kes kõneles kommunikatsiooni rollist pantvangikriisi lahendamisel.

Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Aarne Rannamäe ja Eesti Päevalehe ajakirjanikuna Liibanonis viibinud Ilmar Kahro arutlesid paneeldiskussioonis Lähis-Idas lähetuses käinud ajakirjaniku vaatest pantvangikriisile, ajakirjanduse rollist ning sellest, kas Liibanonis käimine oli õigustatud.

Konverentsil osales ka Norra ajalehe Verdens Gang uurivtoimetuse juht Marius Tetlie, kes rääkis Norra terrorirünnaku õppetundidest ja sellest, kuidas uuriv ajakirjandus seljatas sotsiaalmeedia.

Julgeid ajakirjanikke tuleb toetada

Seoses Kärt Anvelti (Karpa) nimega meenub siinkirjutajale eelkõige tema aastakümnetagune hunnitu puusadehööritamine ABBA laule esitavas ansamblis All Stars, kus Kärt Anvelt esines koos Tiina Kimmeli, Henrik Normanni ja Madis Millinguga. Olen teda siiani ilmselt ekslikult seostanud peamiselt meelelahutusmaailmaga.

Lisaks mitmetele siinmainitud olulistele teemadele olid konverentsi üheks mõtlemapanevaimaks osaks just Kärt Anvelti arvamusavaldused. Julgen kahelda tema väites, et avalikkus pole kaotanud sellest midagi, kui mõned tema lood jäidki ilmumata. On see ikka nii? Või on tõesti prokuratuur ja kapo ebaproportsionaalselt palju mõjutamas ajakirjanike tegemisi?

Tõde avavatel ajakirjanikel on alati võimalik jõustruktuuride mõju all olevates oludes läbi põleda.

Samas oleks lilledest ja liblikatest kirjutamine ikkagi minek lihtsama vastupanu teed, mida mõistetavatel põhjustel paljud ajakirjanikud kahjuks on ka teinud.

Loodetavasti Kärt Anvelt seda siiski ei tee. Tema näol on tegemist kahtlemata julge ajakirjanikuga, kes vähemalt üritab tõde päevavalgele tuua. Siseministri haldusalas toimuvast kirjutades peaks ikka meeles püsima eelkõige tõde, mitte aga seismist oma abikaasa poliitiliste huvide eest.

INDREK VEISERIK

Jaga |