Ilus ja haritud Eestimaa

JAANUS KARILAID,      04. september 2002


Eesti ei ole täna nii ilus, kui vaimusilmas ette kujutaksime. Maa on harimata, peremehed hoolimatud või pole neil piisavalt raha. Kümme aastat pseudoliberalismi on toonud hulga rikkust ja ebanormaalselt palju ebaõiglust.

Poliitikud on metsa ja maad liialt vähe väärtustanud. Erastamistuhin ja auklikud õigusaktid (kehv metsaseadus - KMÜ koalitsiooni vili) on lasknud metsa ja maaga kahtlast äri viljelda. Välismaalaste osatähtsus on selles negatiivses protsessis olnud väike. Muret teeb, et eesti kapitalil üles töötatud ettevõtteid on odavalt maha müüdud.

Rikkus kodumaalt välja

Uued omanikud on varmad teenitud kasumit siit ära viima. Praktika näitab, et ettevõtte tulumaksust vabastus ei kohusta vabanenud kapitali paigutama inimesse (koolitusse, palkadeks, töökeskkonda), vaid võimaldab suunata mujale (tehnilisse infrastruktuuri, masinatesse jm). Disproportsionaalsus kasumi jaotamises tekitab pigem tööpuudust ega ole kindlust, et ettevõte efektiivsemaks ja ühiskonnale tervikuna kasulikumaks muutuks. Ühiskonnale hoopis olulisem oleks lahendus, kuidas sundida välismaalasi "kingitud" raha eesti tööjõusse tagasi investeerima.
Eelnevad tähelepanekud on kahtlemata palju ohtlikumad kui see, mida Rahvaliit pahaks paneb ja millele oma valimiskampaaniat maast ja metsast üles ehitab. Väärtõlgendust ja sisutut trummipõrinat tekitab maamüügi reguleerimine täpsemate õigusaktidega (kinnisasja kitsendamise seadus), kus maa müüki hakatakse kasutaja, kasutamise ja sihtotstarbe järgi jaotama.
On vähetõenäoline, et haritud ja jõukas tootja, kelle tausta on uuritud, tuleb siia varastama, kui viimase 10 aasta jooksul oleks tal seda olnud mitmeid kordi lihtsam teha. Praeguses vähereguleeritud ja -kaitstud keskkonnas on välismaalaste osakaal maaomanike hulgas 3-5%. Pressi vahendusel aga loeme tihti jultunud, organiseeritud metsavargustest ning sellega seonduvaist kahjudest. Täna tuleks tegelda rohkem ühiskonnasiseste ohtudega.

Maa eesmärgid ja poliitiline karussell

Maa saab olla kas produktiivne, s.o rakendatud või lihtsalt ilus ja korras. Esimene pool kannab ka teise eest hoolt. Tulemus jääb eestlastele. Kui sööd kodumaal toodetud toitu, vaatad kauneid põlde ja tead, et nii jääbki, valdab sind kindlustunne. Riskid jäävad alati. Kahjuks aga soovib osa poliitseltskonnast käivitada ebaadekvaatseid riske ja hirme. Napp aega enne kohalike omavalitsuste valimisi näeb osa Riigikogu saadikuist endas messiat ning muretseb meie metsa ja maa pärast. Rahvaliidu esindajad kuulusid tervelt neli aastat valitsusliitu, aga tollal samad probleemid nende tähelepanu alla ei kuulunud.
Kahtlemata jagab iga väärikas eestlane muret oma esiisade maa ja metsa pärast, sh ka keskerakondlased. Olukord, kus ilusat Eestit võiks rohkem olla, sunnib midagi ette võtma. Septembri alguses jõuab ministeeriumite kooskõlastusringilt valitsusse kinnisasja kitsendamise seaduse eelnõu. Seadus loob eeldused maa sihtotstarbe kontrolliks, maa eest vastutaja - peremehe - tõhusamaks jälgimiseks. Et põllumaa soetaja omaks haridust, kogemust ja tootjastaatust tõendavaid pabereid. Seaduse eesmärk on heas mõttes korda saada Eesti põllumaad, teenimaks kohalikke huve.

Võimu järjepidevuse printsiip kohustab

Paratamatult on meile peale surutud eelmiste koalitsioonide sõlmitud lepped. Meile ei pruugi meeldida rahva valitud poliitikute otsused, kuid peame otsustatuga arvestama. Võim on kaasaegses riigis järjepidev, st helbime kõik koos eelmiste valitsuste tegude tagajärgi. Tegutseda saame ainult sõlmitud lepete põhjal, muutes neid üksnes legaalsete vahenditega.
Kapitali vaba liikumise peatükk suleti 1999. aastal Euroopa asjade komisjoni heakskiidul üsna valutult. Ka Rahvaliidu esindajate nõusolekul. Janno Reiljani eriarvamust Euroopa asjade komisjoni protokollist ei leia, Rahvaliit poliitilist seiskohta ei võtnud jne. Sama sujuvalt toimiti ka 1995. aastal, kui ratifitseeriti Euroopa Liidu assotsieerimise leping.
Arvatavasti koheldakse peatselt eestimaalast ja välismaalast (Euroopa Liidu liikmesmaalt) kui ELi kodanikke võrdselt. Vahepeale aga mahub Euroopa Liitu astumise referendum. Eestlastele suurepärane legaalne vahend! Niikaua saame oma kodanikke kohelda veelgi võrdsemalt, ja kui tahame seda ka edaspidi teha, võib marginaalsete poliitiliste jõudude toel EL-le "ei" öelda. On juba näha, kuidas osa poliitikuid valimiste lähenedes järjest enam vastandavaid ja hästi lihtsaid poliitilisi tuure üles võtavad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)