Mis oleks parim viis tervishoiukulusid kokku hoida?

Selleks tuleb tagada inimestele (pensionärid kaasa arvatud) normaalsed sissetulekud, mis võimaldavad vähegi talutava elatustaseme, s.t. võimalused hoolida oma tervisest ja seda teadmistepõhiselt hoida.

Mõni vastupidine näide

Näide 1. Pensionär läheb kardioloogi juurde. OH, lõpuks ometi pääses arsti palge ette! Asi on ohtlik, vajab vererõhurohtu. Äkksurma oht võib reaalsuseks saada (äkksurmaks loetavat ka kolm päeva põrandal vedelemist poolteadvusel või ärevuses, kuni surm lõpuks saabub). Vererõhurohud võivad aga olla tõsiste kõrvalmõjudega, seepärast peavad need sobima konkreetse inimese organismile. Selgitamaks ravimi mõjuvust, tuleb vererõhku mõõta enne ja pärast rohu võtmist ning teatud ajalõikude järel. Seega läheb rõhuaparaati vaja mitu korda päevas juba enne ravimite määramist, et välja selgitada, millised toidud, keskkonnategurid jne võiksid muuta vererõhku, millest omakorda sõltub muude organite talitlus.

Patsient aga kaebab hüppelisi rõhumuutusi ja arütmiat (võimalik, et koguni vibreerivat arütmiat, mida on väga raske diagnoosida, sest see tuleb ja läheb, ähvardades insuldi või infarktiga). Isiklikku vererõhuaparaati patsiendil pole. Ta vajaks sellist ligi 100 eurot maksvat aparaati, mis registreerib ka arütmia, kuid tema seda osta ei jõua, sest alles lasi hamba välja tõmmata pangalaenu eest ja maksab võlga siiani. Vererõhuaparaati pangalaenuga osta ei saa, ja ega tema sissetuleku juures laenu ei antagi.

KUIDAS SAAB ARST TEDA RAVIDA JA RAVIMEID MÄÄRATA??? KUIDAS VÕIB PENSIONÄR OMA TERVIST JÄLGIDA JA HOIDA??? Apteeki jooksmine, et vererõhku mõõta, POLE JU LAHENDUS!

Näide 2. Pensionär kannab vett tuppa keldrist, sest katkise toru asendamiseks raha ei jätku. Ei tohiks nii pingutada, sest tal on rütmihäired ja luude hõrenemine. Kelder on aga pime, sest elektrisüsteem on katki ja vesi tilgub ning parandamiseks puudub raha. (Palun ärge tulge rääkima naabritest, tuttavatest, möödujatest jne, sest nemad pole lahendused riiklikele probleemidele.)

Näide 3. Milliste rahade eest saab üksielav pensionär üldse remonti teha? Tulebki välja, et mõned pensionärid elavad masendava väljanägemisega kodudes, mis mõjuvad laastavalt nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Mitte kõik nad aga pole ilumeeleta. Mitte sigaret, vaid suitsev ahi ja naabrite plastiaure tossavad korstnad laastavad tervist. Kuid plastaknaid, mis veidi kindlamini peaks väljast tulevat õhusaastet (ka seda, kui autod akna all tossavad), pensionär osta jõua.

Kui raha ei jätku elementaarsetegi asjade tarvis, mis elukvaliteedist saab juttu olla? Ja rõõmutu elu teeb haigeks. Ka jõulurõõmude perioodil.

Usun kindlalt, et kui raha kulutada õigeteks vajadusteks ning kuulata asjaosaliste ettepanekuid ja tegelikke soove, siis olud paranevad.

Kõik saavad kord vanaks ja, uskuge, võib-olla Villa Benita ei hellita teid rohkem kui tavahospiits. On viimane aeg hakata kujundama senisest hoolivamaid suhtumisi.

Usutavasti on neid ridu lugedes ministritelgi kergem mõista, kuidas tervishoiukulutusi kokku hoida.

MARGA TIITUS

Jaga |