Jüri Ratas tutvustas Davosis Eesti digiarengut

Davosis kõneles Ratas maailmamajanduse liidritele Eesti digiühiskonna, digitaalse identiteedi ja sellega seoses e-residentsuse arendamisest. Ta ütles, et digiidentiteet on digimajanduse üks nurgakividest. Seda kinnitasid Davosis nii riikide kui ka rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide ja suurkorporatsioonide juhid. „Eesti on ehitanud 20 aastat digiühiskonda ja arendanud e-teenuseid, mis tuginevad digitaalsele identiteedile. Just selle poolest torkame teiste riikide seast silma ning meilt oodatakse lahendusi, kaasarääkimist uue põlvkonna digitaalse identiteedi arendamisel,“ märkis Ratas.

 Peaminister rõhutas, et digiühiskonda saab rajada vaid avatuse ja usaldusega ning selleks peavad e-teenused olema turvalised ja andmetöötlemine peab käima kindlate reeglite järgi. „Eesti on seadusandluses palju ära teinud, oleme paindlikud, kiired ja vaatame tulevikku. See on jäänud silma paljudele maailma suurkorporatsioonidele nagu ABB, Telia ja Royal Philips, kes tunnevad huvi koostöö vastu uuenduslikes valdkondades nagu digimeditsiin või tehisintellekt. Aga ka näiteks Jaapanis iduettevõtete arvukusega silma torkav Fukuoka linn otsib koostöökohti Eesti start-up-kogukonnaga. Loodan, et Davosi kohtumistest sünnivad reaalsed ärikontaktid, mis toovad Eestisse juurde välisinvestoreid ja avavad Eesti ettevõtetele uksi välismaal,“ ütles ta.  

 Ratas osales Davosis Euroopa tulevikku ja maailmamajanduse käekäiku puudutavates aruteludes ning kohtus nii Eestisse juba välisinvesteeringuid teinud ettevõtete esindajatega kui ka võimalike tulevaste välisinvestoritega, teiste seas Telia Company, Carlsberg A/S, ABB, Royal Philips, Alibaba, AT&T ja Mitsubishi Motors.

Eesti liitub CERN-iga

Ratas külastas ka Genfis asuvat Euroopa Tuumauuringute Keskust (CERN) ning andis teada soovist saada selle täisliikmeks. Praegu on Eestil CERN-iga koostööleping.

„Eestile on Euroopa Tuumauuringute Keskus oluline koostööpartner nii teaduse ja innovatsiooni kui ka ettevõtluse arendamiseks. Selleks, et meie teadlased, insenerid ja ettevõtjad saaksid täielikult osa CERN-is pakutavatest võimalustest, peame saama selle teadusasutuse täisliikmeks,“ selgitas peaminister.

„CERN-iga liitudes saame ligipääsu teadusasutuse taristule ja tehnoloogiale, seal välja töötatud intellektuaalomandile. Meie insenerid saavad CERN-is kogemusi omandada ning meie teadlased lisaks senisele teadustöösse panustamisele osaleda teadusasutuse juhtimises. Eesti ettevõtjatele avaneb võimalus teha pakkumisi CERN-i hangetele,“ loetles Ratas ühinemise eeliseid.

CERN-i liikmelisusega on arvestatud 2018–2021 riigieelarve strateegias 1,43 miljoni euroga aastas alates 2019. aastast.

22 liikmesriigiga CERN haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit.

AIVAR JARNE

Jaga |