Kojutõttavat Kalevit ei ole veel näha

Jaan Vahtra,      24. juuli 2002


Demokraatia on demokraatide poolt loodud demokraatlik süsteem, mis teenib demokraatiaga tegelevaid demokraate. Ehk eesti keeles: rahvavõim on rahvavõimurite poolt loodud rahvavõimulik süsteem, mis teenib rahvavõimuga tegelevaid rahvavõimureid. Kui vahendeid jätkub, siis kuigipalju on ka toetajaid ehk valijaid.
Paremat süsteemi ei olevat osatud -lismide, -nismide, -sismide kõrvale välja mõtelda.
Lihtne ja selge, mis ei vaja enam vanade kreeklaste kombel demoks + kraadeks jagamist. Küll aga vajanud kommete kohaselt tõlgendamisi. Nagu põhilistes seadustes ikka, kus näiteks ühes paragrahvis lubatakse demokraate valida, teises aga määrata (põhiseaduse § 60, valimisseaduse § 26 (10) ja §38 (3)). Õiguskantsler ei ole seda vaidlustanud, järelikult tuleneb see eesti keele puudulikkusest.

Siiski on demokraatiat rakendades saavutatud Eestis üllatavaid tulemusi. Endine sotsialistlik eliit on asendatud uue eliidiga, konstrueeritud omamaine "teerull", millega võiks kogu Eesti üle rullida; saadud nõustajate abiga lahti üleliigseks osutunud rahast, pankadest, raudteedest, osaliselt maast ja metsadest, tööjõust, ajakirjandusest... Kindlustatud eliidile mõnusate palkadega ametid. Peagi kaovad ka riigipiirid ja jõuamegi sinna, kuhu soovime. Prohvet Maltsveti (Juhan Leinberg) ajastusse. Vähemalt üks periood Eesti ajaloos saab taastatud.

Eesti ajaloo (M. Kampmann 1924. a) 159. leheküljelt saab teada: "Sakslasi oli sel ajal meie maal iga saja elaniku hulgas kõigest kuus hinge, kuid see väike hulgake pidas kõik kõrgema võimu ja tähtsamad ametid ajalooliste õiguste põhjal eneste käes, tarvitas seda võimu omakasu tagaajamiseks." Ja leheküljelt 160: "Praegu leidub Venemaal 318 suuremat ja väiksemat Eesti asundust, kus kokku enam kui 200 000 hinge elab. See tähendab, et umbes kuues osa Eesti rahvast on oma kodumaale selja pööranud, sest et elu siin kitsas ja väljakannatamatu oli." Arvatavasti mõtles Kampmann sakslaste all saksu, sest nende hulgas oli ka juute, venelasi ja pooleestlasi.

Nähtub, et demokraatia eksisteeris Maarjamaal juba ülemöödunud sajandil. Vähemus valitses enamuse üle, võideldi isikliku elujärje eest, kasvatati ja kuigipalju ka koolitati tööjõudu teistele rahvastele. Nagu väljaränne päästis tolleaegsed saksad võimalikest maahimulistest (lk 146), nii loodavad tänase Eesti demokraadid päästa oma demokraatiat liigsete konkurentide käest. Kui ikka neile tööd ei anna, töö järgi maksmiseks raha üle ei jää, siis küll nemad ise päripäeva lähevad.
Kes Eesti demokraatias kahtleb, lugegu seadusi. Kuidas näiteks 400 valijat on 4000 valija suhtes proportsionaalsemad, vähemuse saadik enamuse omast demokraatlikum. Või ülem, kes ei oska alluvaid tööle panna, peab ise kahekümne eest rabama (120 000 krooni kuupalk: 6000 krooni keskmine palk); samas teine, 4 korda nädalas a´ 8 tundi haigete ägamist taluv meditsiiniõde töötab miinimumpalgaga.

Kõigile on "antud" võimalus. Kes ei oska või ei taha, kellele siinsetes kitsastes oludes 2-3kordsel miinimumil virelemine ei meeldi, neile head päripäeva - las säilitavad mujal teiste rahvaste järjepidevust. Selline juba see meil demokraatide poolt kujundatud demokraatia on. Oleme nagu rahul ka kasvatamise ja koolitamisega. Koju tõttavat Kalevit ei ole veel kusagil näha: ega vist ei tulegi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)