Olete näinud sureva koera silmi?

Andres Sau,      04. juuni 2003


Ma pole siiani aru saanud, kust tuleb see kurjus, mis meid ümbritseb. Eriti viimasel ajal. Kuritegevus lokkab, seadustest ei peeta kinni, isegi politsei pole pattudest puhas. Kurjategijad muutuvad üha jultunumaks. Isegi turvaliseks peetud kohtusaalis tapetakse inimene. Eriti tülgastav silmakirjalikkuse tippsaavutus on see, kui tapjad, mõrtsukad, vägistajad jne. trellide taha sattudes üleöö usklikeks saavad. Vaata, et peaaegu pühakuteks või märtriteks.
Elan 9-kordses paneelmajas, kus ühes trepikojas on 36 korterit. Paljudel meie trepikoja elanikel on koerad ja seni pole nendega mingit probleemi olnud. Osa vanemaid elanikke tunnevad üksteist hästi, ka on kõik koeraomanikud omavahel tuttavad. Ikka on ukse taha koerte tarvis pakikesi pandud (kontide või millegi muu söödavaga) ja seda juba kaua aega. Seni pole usaldamatuseks põhjust olnud. Nii toodi umbes 10 päeva tagasi ka minu koerale väike pakike üsna värskete saiaviilude ja mõnede pirukatega. Halba aimamata andsin osa neist koerale tema söögiajal ette. Kahe-kolme tunni möödudes hakkas minu koer hirmsasti oksele, veel mõni tund ja siis ei suutnud ta enam püstigi seista. Koer oli saanud mürgituse. Võtsin mõttes läi kõik, mida talle kaussi panin ja jõudsin järeldusele, et süüdi võisid olla need saiaviilud. Kaks ööpäeva möödusid tõsises võitluses koera tervise pärast ja kolmandal päeval tuli talle jälle eluvaim sisse. Möödus veel mõni päev ja siis algas kõik uuesti. Koer suri. Minu tuttav loomaarst ütles, et tegemist oli maksakahjustuse ja sisemise verejooksuga, mis tekkis mürgitatud toidu söömise tagajärjel. Ta ütles mulle ka arvatava mürgi nime ja nendel söömata jäänud saiatükkidel oli tõesti mingi eriline lõhn juures. Kahjuks ei osanud ma siis sellele tähelepanu pöörata.
Tahan üles leida seda inimest, kes minu pereliikme, 10 aastase targa saksa lamakoera, mürgitas. Ma ei kavatse kätte maksta, tahan ainult küsida miks ta seda tegi ja on ta nüüd rahul. Ja veel tahan ma küsida, kas ta on kunagi näinud sureva koera silmi ja seda tumma appikarjet, mis sealt vastu vaatab. Tahan hoiatada kõiki inimesi, selliste pahatahtlike inimeste eest. Kahju on sellest, et selle teoga haavas see inimene tõsiselt minu usku inimestesse. Ja kui ma ei suuda enam inimesi usaldada, siis ei usalda inimesed ka mind. Seda ma kardan ja see on kõige hullem.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)