Meie pronksmees peaks asuma Eestimaa keskel

01. detsember 2004


Vaidlus monumentide ümber ei taha ega taha vaibuda. Noritakse Lihula rahva kallal: nüüd ei kõlba sinna enam leinaümbrisega sinimustvalgegi! Peaminister on korduvalt andnud lubaduse püstitada tõeline vabaduse monument lähiajal ...
Mis seal ikka – hea, kui lubataksegi!
Ainult et Tallinnasse pole seda küll mõtet panna – liiga heitlik ja tõmbetuulte käes. Kui üks volikogu lubab, siis teine võib selle raginaga maha kiskuda lasta. Ja ega Võru- või Viljandimaa inimesel polegi just kõige odavam sinna kaugele lilli viima minna. Siit järeldus – õige koht oleks Eestimaa keskel. Täpsemini Türi linnas. Auväärne põhjendus oleks veel selleski, et just siin peeti vihaseid lahinguid major Hirvelaane pataljoni ning punaste hävitajate vahel. Röövpunased lasid õhku Euroopa ainulaadseima raadiomasti, põletasid kodusid ning tööstusi. Paljusid Sinimägede ja Narva jõe sangareid, sealhulgas Harald Nugiseksi aga raviti sõjahaavadest just Kesk-Eestis.
Kui valitsus on sõnapidaja, siis hakaku kohe tegutsema. Ka mundriga ei tohiks tekkida teab kui suurt probleemi, sest juba Johann Voldemar Jannsen kirjutas omal ajal: „Eestimees! Jäe igas riides ja iga nime all eestimeheks, siis oled aus mees oma rahva ees!" (ajakiri Akadeemia nr 8, 2003 lk 1573)
Siin, Eestimaa keskel, tunneks meie pronkssõdur end täiesti auväärse ja turvalisena.
Karl Siimon Järvamaalt
1941. aasta sõjasuve metsavend

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)