Tegelik sihtmärk oli mõistagi Savisaar

Vahetult pärast aastavahetust 2011/2012, täpsemalt kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril ründasid mitukümmend kaitsepolitsei ametnikku Eesti Keskerakonna peakontorit Toom-Rüütli tänavas, sihtasutuse Tallinn 2011 kontorit ning tollaste riigikoguliikmete Ester Tuiksoo ja Priit Toobali kodusid ja sõiduvahendeid.

Mõned tunnid valitses erakonnas ja ka avalikkuses segadus. Miks just nemad, mille pärast, kui tõsine see asi siiski on? Jne. Muidugi oli olukord enam kui tõsine, sest läbi otsiti ju siiski Eesti suurima opositsioonierakonna peakontor, kus peitusid kogu poliitiline ajalugu ja valimistega seotud „sõjaplaanid“.

Esimesel võimalusel, kui sel ajal Keskerakonna peasekretäri ametit pidanud Priit Toobalil võimaldati erakonnakaaslaste ja avalikkusega suhelda, sai asi selgemaks. Küsimus oli Võrumaal tegutseva nn ettevõtja annetusega Keskerakonnale, summas 500 eurot.

Toobalile ja Tuiksoole esitatud kahtlustus oli püsti pandud kahele SA Tallinn 2011 jaoks ilutulestikuteenuse pakkumisega seotud episoodile, mille kohaselt kasutasid Toobal ja Tuiksoo oma mõjuvõimu sihtasutuse üle ning said selle eest hüvesid. Esiteks, 15. juulil 2011. aasta Merepäevadel korraldatud Krusensterni ilutulestik, mida tegi ilutulestikufirma Ruf, mitte Keskerakonnale annetanud Jüri Luik ega tema ettevõte. Teiseks, 14.–17. juulini 2011 korraldatud Võru Folkloorifestivali ilutulestik, mida ei korraldanud aga SA Tallinn 2011 ja mis ei olnud ka nende programmis. Festivali korraldasid Võru Maavalitsus ja Kultuurikeskus Kannel — seega pidi Tuiksool ja Toobalil küll olema mõju Võru isamaaliitlasest maavanemale.

Ehk siis, Toobalile ja Tuiksoole esitatud kahtlustuse ümberlükkamiseks piisas vaid kõigile avalikult kättesaadavast Tallinna kultuuripealinna-programmi vaatamisest ning teadmisest, et ei Toobal ega Tuiksoo ei omanud mitte mingisugust mõjuvõimu kultuuripealinna meeskonna ega selle juhtide üle.

Puust ja punaseks

Prokuratuuri poolt esitatud kahtlustus: Jüri Luik sai SA-lt Tallinn 2011 tellimuse kahe ilutulestiku tegemiseks, mille saamisele aitasid oma mõjuvõimu kasutades kaasa Toobal ja Tuiksoo, ning Toobal sai selle eest raha.

Tegelikkus: Jüri Luik ei teinud sihtasutusele mitte ühtegi (sic!) ilutulestikku. Toobalil ja Tuiksool puudus igasugune side kultuuripealinna sihtasutuse juhtimise ning otsustusprotsessidega. Jüri Luige poolt antud raha oli erakonnale tehtud annetus, mis ka nõuetekohaselt vormistatud. Annetuslehel oli isegi Jüri Luige omakäeline allkiri, mis tõendab, et tegemist on eraisiku annetusega erakonnale.

Aga ometi toimus mitmekümne kaitsepolitseiametnikuga massiivne operatsioon Keskerakonna büroos, inimeste kodudes jne. Miks taaskord seda selgitame ja toimunu jada üles loetleme ning eriti asjaosaliste jaoks raskeid aegu meelde tuletame? Seepärast, et ka see lugu on seotud Savisaare ründamisega, nii nagu lood kriminaalasjadest, mis puudutavad Savisaare poolt rahva Toompeale kutsumist taasiseseisvumise aegadel; lood, mis seotud lindiskandaaliga, kirikuraha-skandaaliga jne.

Seda on paslik rääkida just nüüd, mil prokuratuur on Savisaart kohtu alla saatmas.

Kahtlemata on meil kahju kauaaegsest Keskerakonna peasekretärist Priit Toobalist, kes pärast mitmeaastast võitlust pidi survele alla vanduma. Püsima jääb põhjendatud kahtlus: Toobal võeti ette üksnes seepärast, et ta Savisaarele nii lähedal seisis.

 Toobal ise on kirjeldanud 2011. ja 2012. aastal toimunud sündmusi järgnevalt:

„Tean otseallikast, et tollane KAPO Võru juht Odyn Vosman (töötab täna õiguskantsleri büroos – Toim.) läks Jüri Luige juurde ettepanekuga mulle ja Keskerakonnale ära teha. Seati sööt, mida ma alla ei neelanud. Loodeti, et Luik korraldab mulle altkäemaksu andmise, aga meie muidugi vormistasime KAPO-lt Luige kaudu tulnud vahendid ametliku annetusena, nagu seadus ette näeb.

Isegi kui ma olen kõiges süüdi ja enamgi veel, siis millises riigis me elame, kus KAPO ametnik (kas siis omapead või pigem kellegi nõudmisel) püüab seada lõksu suurima opositsioonierakonna peasekretärile, et selle kaudu saada luba läbiotsimisteks erakonna kontoris, poliitikute kodudes jne?

Saate aru, KAPO ise initsieerib altkäemaksuandmise, et keegi võrku püüda? Demokraatlik õigusriik?“

Kesknädala toimetusele on teada need isikud, kellele Jüri Luik pärast oma pattude eest karistuse ärakandmist, siis, kui polnud enam midagi karta, kogu toimunut täpselt kirjeldas. Selle kohtumise sisu on teada ka Priit Toobalile: kuidas KAPO tegelane Vosman Jüri Luigega tema võimaliku karistuse vähendamise teemal läbi rääkis ehk kauples, kelle kaudu Toobalile läheneda otsustati, ja nii edasi, ja nii edasi. Ikka ainult üks eesmärk: saada Toobali kaudu või Toobalit kõrvaldades kätte Savisaar.

 Toobal jätkas oma vahepeatust selgitavas kirjas erakonnakaaslastele:

„Kaitsepolitseinik Jaanis Muru tegi mulle läbiotsimise hommikul 6. jaanuaril 2012 ettepaneku kõik Edgar Savisaare kohta ausalt ära rääkida – eriti kirikurahaga seotud asjades. Ta lubas, et siis ei pea midagi läbi otsima ja selle asjaga edasi tegelema. 

Vastasin siis ja vastan ka nüüd, et mul ei ole midagi Edgari kohta rääkida. Ma ei asunud nendega koostööle, ja õigesti tegin!“

Kui siiani oli kellelgi veel arvamine, et Toobali ja Tuiksoo lugu ei ole seotud Savisaarega, siis sel halval reedehommikul tehtud ettepanek kinnitab nende kahe loo täielikku seost Savisaare „protsessiga“.

Nn mõjuvõimuga kauplemise kahtlustuse oli prokuratuur sunnitud tänu Riigikohtu poolt saadud seisukohale ära lõpetama. Selles asjas puudus igasugune kuritegu. Kuid isegi kui oleks olnud kuritegu, siis see on ilmselt küll esimene kord, kui Eesti õiguskaitseorganid mobiliseerivad kümneid ja kümneid töötajaid, kulutavad tuhandeid töötunde, et jälitada ja tuvastada 500-eurose annetuse tegelikke tagamaid.

Arusaadav, et võrku loodeti püüda märksa tähtsam kala. Sel korral lihtsalt ei tulnud välja. Kuid ega alanut saanud ju pooleli jätta. Mõjuvõimu-loo asemel alustati Hannes Rummi kirjade ja Uno Varese annetuste asju. Aga sellest juba edaspidi.

KESKNÄDAL

Jaga |