„Alguses oli hirm, aga enam ei karda."

Meie rahval on tõesti hirm. Mitmetahuline hirm. Kui ikka tuleb üks jube kaaren ja hakkab su maksa nokkima... Ja sellise hirmu all tuleb nüüd elada? Miks küll?  Ega kõik nii julged ole kui Irja ja Inno. Selle tõestuseks üks vahejuhtum trammipeatuses.

Eestis jätkub parempoolne marodöörlus

„Nii hullu aega, nagu praegu, pole Eestis veel olnud,"ütles vanem meesterahvas. Kui palusin tal pikemalt rääkida, kuidas varem oli ja mis talle praegu muret teeb, tegi ta minekut, silmis kahtlustus, et äkki olen mingi nuhk. Tal oli hirm meie politseiriigi ees.

„Mind on elus palju kimbutatud," viskas veel käigult järele.

Millise piirini on viidud või viiakse üks eesti inimene, kes tahab teada saada, miks Eestis ikkagi nii palju rumalusi tehakse? See tavakodanik, kes praeguse vabaduse aitas välja võidelda, uskus südames, et elu muutub elamisväärsemaks, et ta rahvuskaaslased on ikka inimesed. Aga ei ole! Ei saa aru, kas näiteks kapos töötavad tulnukad? Kindlasti mitte. Ikka mõne meie ema poeg või tütar. Aga näed, Irjat tuuseldavad mõnuga, ähvardavad, ajavad hirmu naha vahele, hävitavad teise elutööd. Sest tõde ei tohi läbi imbuda mitte kusagilt. Kas see pole siis uus totalitaarne režiim, mida mõni uus kelam kunagi mingis liidus totalitaarse kapitalismi nimetuse all hukka hakkab mõistma?

Kas keegi enam kedagi kaitsta ei saagi?

Mis rahaga makstakse kinni?

Kuidagi ei saa aru, kuidas jätkub raha nii ohtralt sinna, kuhu vaja pole. Milline eelarve peab olema sise- ja sõjaministeeriumil, kui neil on ka  töötajaid lademes? Pidevalt loeme, kuidas aastaid makstakse tohutuid koondamistasusid mõnele kõrgepalgalisele, kes autu teoga vahele jäänud. Nüüd tekitati tööpuudus ja makstakse tuhandetele töötutele abirahasid; kuigi nende endi välja töötatuid, kuid siiski. Kui kaua võib hoida inimest ilma tööta, maa ja taeva vahel?

Jah, on ka palju neid, kes on maksnud kõik viimased aastad suuri sotsiaalmakse, aga ei saa kopikatki, kui nad lahti lastakse. Paljud on ka välisriigis töötanud, aga ei saa midagi, kuigi EL-is ühised seadused ja ometi, loogiliselt võttes, inimesel õigus saada. Tehti seadus, et kui sind ei koondata, s.t ise ära lähed, ei saa sa midagi. Omal soovil aga sunnitakse sind lahkuma, ja kui sa ei taha ise ära minna, otsitakse mõni väärtegu külge, näiteks pannakse süüks, et läksid ruumist välja ja jätsid tule põlema. Niisugune põnts firmale, tuleb ikka lahti lasta! Üks mõnitus ja pettus teise otsa tööinimesega! Kuhu selle töötutearmee tekitamisega välja tahetakse jõuda? Mõni ametnik võib end sellel tandril tegutsedes muidugi laiaks süüa, aga majandust nende tegevus ei arenda, varsti on ka neil peenike peos.

Kus on kange mees Ruudi Toomsalu, erudeeritud Malle Salupere, noor ja äge Sirje Kingsepp!? Vaja oleks veidi õgvendada parempoolsete ajusid. Võiksid kesklastega koos vahele astuda. Asutada koos aus ja avameelne ajaleht! Aidata rahvas välja halvatud olekust! Võiks juba olla lõpp rahva vaimu lagastamisel.

Kus on riigimehed? Või arvavad juba kõik, et las lennata! Et enam ei aita ei ussi- ega püssirohi?

ENEL ALTUS, Ida-Virumaa

Jaga |