Hoidke raha hoiu-laenuühistus!

HEIMAR LENK,      26. september 2007


Teenite hästi oma säästudelt ja toetate kodukandi majandust

Hoiu-laenuühistud ootavad uut seadust. See oli kavas vastu võtta juba Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna eelmise koalitsiooni ajal, kuid enne seaduse teokssaamist lõppes võimuliidu tööaeg. Nüüd esitati eelmisega sarnanev eelnõu uuesti, kuid liikvel on veel ka valitsuse pakutav projekt. Kumb neist ka vastu võetaks, annaks see hoiu-laenuühistute tegevusele uut hoogu.

Praegu on kogu pangandus Eestis välismaalaste kontrolli all ja valdav enamik kasumist voolab miljardite kaupa Eestist välja. Samal ajal on peaaegu kogu elanikkond tehtud välismaiste rahaasutuste orjadeks, kes on sunnitud oma palgaraha kasutamise ja säästude hoiustamisega teenima võõramaist omanikku. Sundhoiustamise pealt teenitav intress on aga tühine, et mitte öelda – olematu. Kui tähtajalised hoiused kõrvale jätta, on raha hoidmine pankades muutunud kliendile kahjulikuks.

Kliendisõbralikud hoiu-laenuühistud (HLÜ)

Neid on Eestis praegu kümme ja nad on ka ainsad kodumaisel kapitalil tegutsevad rahaasutused. Oma 6–8protsendise hoiuintressiga on nad kommertspankadest tunduvalt kliendisõbralikumad. Samas teenib see eestlaste endi raha nii kohalikke hoiustajaid kui ka Eesti riiki, mitte aga piiritaguseid pangaomanikke.

Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu juhatuse esinaine Helle Virt teatab rõõmuga, et ühistu liikmete arv on juba kasvanud üle poole tuhande, hoiuseid tuuakse meelsasti ja see on ka peamine laenuressurss.

Töötatakse käsikäes: hoiustajad aitavad laenajaid ja laenajad aitavad ühistut ülal hoida. HLÜ-de antud laenud omakorda on kohaliku ettevõtluse võimsaks mootoriks. Nii teenibki HLÜ-sse ehk ühistulisse rahaasutusse hoiule antud raha nii hoiustajat ennast kui ka kogu maakonna majanduslikke huve, kuid laiemalt vaadates ka riigi huve.

Praktika näitab, et ühistute enesekontroll on äärmiselt tugev, sest viimane kui üks liige huvitub eluliselt ühistu heast käekäigust. Tänu sellele saavutavad hoiu-laenuühistud oma liikmete kõrge usalduse. Põhjusel, et toimib ülimalt tugev sotsiaalne sisekontroll – kõik tunnevad ja teavad üksteist –, pole 16 aasta jooksul ükski HLÜ pankrotti läinud. Küll aga on kadunud Eesti rahandusmaastikult rohkem kui 40 kommertspanka, viies kaasa miljardeid kroone rahva raha.

Euroopas on ühispangandus populaarne

Edukalt tegutseb ühistuline pangandus Lätis ja Leedus. Kui sada aastat tagasi oli Eesti Baltimaade ühisliikumise eestvedajaks, siis taasiseseisvunud vabariigis pole parempoolne maailmavaade ühistegevust soosinud. Euroopa Liidu ühistegelaste seas oleme jäänud „viimase veerandi poisteks". Poliitikuil oleks aeg ühistegevuse arendamise põhimõtteis kokku leppida ja seda arengut seadusandlikult toetada. HLÜ-de seadus peaks selles osas kindlasti kaasa aitama. Ei pääsenud me lõpuks sotsiaalpoliitika prioriteediks tunnistamisest ja pensionide tõstmisest, ei pääse me ka ühistegevuse taas ausse tõstmisest.

Euroopa Liidus moodustab ühistuline pangandus 30%, aga maapiirkondades kuni 80% kogu pangandusest. Eestis aga kõigub ühistulise panganduse osakaal vaid 0,2% ringis. Aastapäevad tagasi Dublinis peetud rahvusvahelisel krediidiasutuste konverentsil, millest võtsid osa ka eestlased, loeti krediidiühistuid kokku ligi 43.000. Neid tegutseb 92 riigis ja ühistulist pangandust kasutab praegu maailmas rohkem kui 157 miljonit klienti. Pangandusühistute varad on kasvanud 900 miljardi dollarini. Kui ühistegevuse suurte traditsioonidega Suurbritannias tegutseb 550 krediidiühistut, siis ka Venemaal on nende arv kasvanud üle 200. Peamiseks põhjuseks, miks ühistuvõrgustik edeneb agaralt arengumaades, on see, et paljudel puhkudel on see ainus võimalus teha väikelaenud kättesaadavaks ka vaesemale elanikkonnale.

Raha maarahvale lähemale

Et HLÜ-de eesmärk pole niivõrd kasumi teenimine, kuivõrd oma liikmetele odavama ja mugavama teenuse pakkumine, on neil kohaliku rahva seas väga kõrge maine. Tänu kõrgele hoiuintressile ja väikelaenude kiirele kättesaadavusele, muutuvad HLÜ-d üha enam kodukandi inimeste materiaalse heaolu tõstjaks. Mis aga eriti hea – ühistud jätavad hoiustatud raha kohapealsesse ringlusesse, toetades sellega ümbruskonna arengut.

Pärast seda, kui suurpangad algajatest ettevõtjatele väikelaenude võimaldamisest loobusid ja oma kontorid kaugemates maakohtades kinni panid, jäid HLÜ-d lihtsama rahva ainukeseks võimaluseks mingitki stardikapitali leida. HLÜ-de töö seisneb inimeste sõna otseses mõttes esmases rahalises abistamises ja järje peale aitamises.

HLÜ-del on lisaks laenu- ja hoiustamisteenuste pakkumisele veel rida eesmärke, mida edukalt täidetakse. Nad harivad ja harjutavad oma liikmeid finantsinstitutsioonidega suhtlema. HLÜ kohalik kontor on muutunud omamoodi finantsnõuandlaks, kust saab soovitusi raha hoidmise, paigutamise ja otstarbeka investeerimise kohta. HLÜ-d on loonud alternatiivse raharinglusvõrgustiku ja taastanud rahvusliku panganduse õhkõrna aluse.

Nii imelik kui see ka ei tundu, läheb hoiu-laenuühistute tegevus täpselt kokku selle ideega, mille avastas alles oma tegevuse küpsusaastail kõige kuulsam röövliberaalse maailmasüsteemi kaitsja Francis Fukujama. „Meie ainus lootus toetub inimese väga võimsale kaasasündinud andele visalt taastada omavahelist koostööd ja luua tihedalt seotud seltskondi," kirjutas ta.

Just nimelt ühistegevusele üksteise heaolu nimel teeb panuse see üks kuulsamaid rahamaailma filosoofe. Lõpuks hakkas ka tema mõistma, et üksikud rikkad ja ilusad, ihnsad ja kadedad, suured ja targad pole suutelised üksinda elu edasi viima ja meile tulevikku kindlustama.

Eks peaksime seda ikka kõik üheskoos ja üksteist toetades tegema? Täna ja siinsamas, Eestimaal.

Eesti hoiu-laenuühistud:

Loo HLÜ (Harjumaa)
Leie HLÜ (Viljandimaa)
Kehtna HLÜ (Raplamaa)
Kambja HLÜ (Tartumaa)
Lääne HLÜ (Rapla- ja Pärnumaa)
Saaremaa HLÜ
Põlvamaa HLÜ
Viiratsi HLÜ (Viljandimaa)
Maaelu Edendamise HLÜ (Järva- ja Virumaa)
Tartu HLÜ (Tartu linn)

[Pildiallkiri]
ESINAISED: Need pildid on tehtud augustis Tallinnas peetud rahvusvahelisel seminaril „Hoiu-laenuühistud tänapäeva maailmas." Kaamera ette jäid kahe eduka ühistu juhatuse tublid esinaised. Alumisel pildil on Helle Virt, kes juhib Põlvamaa Hoiu-laenuühistut, ja ülemisel Linda Sossi, kes juba aastaid seisab hea Tartumaa Kambja Hoiu-laenuühistu käekäigu eest. Mõlemad näevad ühistulisele tegevusele Eestis helget tulevikku.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)