Nädala juubilar AIVAR KUUSMAA 50

„Seeria käib kolme võiduni, alla me mingil juhul ei anna,“ ütles tänavu 1. mail Eesti Rahvusringhäälingule Tartu Ülikooli võistkonna üks korvpalligigante Gert Dorbek. Tema prognoos osutus aga ekslikuks. 6. mail alistasid Rapla korvpallurid tartlasi 79:75 ning „Avis Utilitas“ jõudis poolfinaali.

Nagu Jõgevat saalihoki- ja Põlvat käsipallipealinnaks, nõnda hakati Raplat kutsuma Eesti korvpallipealinnaks. Aivar Kuusmaast sai spordiajakirjanike üks populaarsemaid intervjueeritavaid. Usutlustes põhjendas ta aga vastasest üleolemiseks kasutatud taktikat. Kuusmaa sõnul tuli sundida nad mängima viis viie vastu, et nad ei saaks mängida enda armastatud kiiret korvpalli; samuti tuli neutraliseerida tagaliin.

„Avis Utilitase“ tegevjuht Jaak Karp ütles Kesknädalale, et Rapla korvpallis oli kümne aasta vältel järjepidevusega loodud põhi, millel Kuusmaa sai alustada treeneritööd. „Kindlasti on temal väga suur osa tasemel, kus me praegu oleme.“

„Aivar Kuusmaa sidemed meie linna korvpalliga algasid kolm aastat tagasi. Olime siis keerulises seisus ja tundsime, et treenerivahetus on vajalik. Aivar oli selleks ajaks treeneritööst poolteist aastat eemal olnud. Koostöö Kalev/Cramoga oli tal lõppenud. Meie vajasime treenerit, tema käed sügelesid selle töö järele,“ ütles Karp. „Suureks saavutuseks oli Rapla meeskonnale juba kaks aastat tagasi toimunud pronksmedali võitmine. Väikelinna võitu püsivalt tipus püsinud Tartu Ülikooli meeskonna üle võib aga lausa imeks pidada,“ lisas ta.

Treenerid reageerivad korvpallurite võitudele ja kaotustele eriliselt jõulise emotsionaalsusega. „Sisemiselt on Aivar Kuusmaa väga emotsionaalne. Mulle meeldib see. Olen ise samasugune. Ühtlasi tundub, et mida rohkem edasi, seda enam püüab Aivar Kuusmaa oma väljaelamistega tagasihoidlikum olla. Kogenud mehena teab ta, et kontroll mängu ja sellega kaasneva olukorra üle ei tohi kaduda. Treeneril peab pea veelgi selgem olema kui mängijal, ta peab kogu aeg sajaprotsendiliselt asja sees olema,“ lausus Karp.

Küsimusele, kuivõrd on Aivar Kuusmaa isik ja „Avis Utilitase“ võidukus suurendanud huvi korvpalli vastu kohalikes kooliõpilastes, vastas Karp järgmist: „See on huvitav lähenemine, kuid olen tähele pannud, et Aivar Kuusmaa on ennekõike iidol tänaste kooliõpilaste vanematele, iseküsimus on, kas õpilastele. Ka Tiit Soku kooli õpilased ei pruugi alati sisimas aru saada, kes nende juhendaja tegelikult on.“

Jaak Karp nendib, et Kuusmaa oskab hinnata ka teisi kauneid ja spordisõbralikke paiku maapiirkondades. Pärast edu meistriliigas viis ta Rapla korvpallurid treenima Jõgeva valda Kuremaale, kus tänapäevane spordihoone, bassein ja muudki vajalikud tingimused.

Aivar Kuusmaa sündis 12. juunil 1967 Tallinnas. Treeninguid alustas ta Kalinini rajooni spordikoolis Heino Rebase juhendamisel.

9. juunil 80-aastaseks saanud raadioajakirjaniku Vello Lääne ja Märt Irbuse koostatud raamatusse „Eesti korvpall: portreed“ on ajakirjanik Andrus Nilk kirjutanud Aivar Kuusmaast loo „Viskekunstnik“. Saame teada, et Aivari isa Aare Kuusmaa vaatas spordihallis peaaegu kõiki „Kalevi“ mänge ja viis neid kaasa elama ka oma poja. „1980. aasta Moskva olümpiamängude ajal sõitis Aivar isaga maakodust Haapsalu lähedalt puhkuse ajal linna tagasi, et võistlusi näha – metsas kadakate vahel polnud ju telerit,“ loeme korvpalliraamatust.

„Sportlaseks!“ – see oli Aivar Kuusmaa ja Andrus Ahi (hokitreener Jaan Ahi poeg) vastus lasteaias esitatud küsimusele, kelleks neil on soov saada.

Aivar Kuusmaa esimesteks suuremateks saavutusteks olid hõbemedalid, mis võidetud 1984. aastal NSV Liidu koolinoorte spartakiaadil ja 1986. aastal NSV Liidu juunioride koosseisus Euroopa meistrivõistlustel. Aastal 1988 sai Kuusmaast mängija „Kalevi“ esindusmeeskonnas.

Internetis surfates võib leida ajaloolise foto, kus 6. mail 1991 Aivar Kuusmaa lõikab „Kalevi“ hallis korvirõngalt „õnne toonud võitu“. Põhjuseks oli „Kalevi“ võit Leningradi „Spartaki“ üle NSV Liidu viimaseks jäänud meistrivõistlustel. Kuuekümnendatel aastatel sündinud põlvkond hakkas Eesti korvpallis ilma tegema. „Finaalis ületas „Kalev“ Leningradi „Spartakit“ nii kehaliselt, võimsuselt kui ka mängutarkuselt.”

Sellele võidule eelnesid aga dramaatilised ja traagilisedki sündmused. Jaanuaris 1991 jäi „Kalevil“ Riias mäng pooleli veriste sündmuste tõttu – miilitsa relvastatud eriüksus tulistas Läti pealinnas inimesi. Kalevlased eesotsas peatreener Jaak Salumetsaga otsustasid siiski sarjas jätkata. Poolfinaalmängus vigastas Kuusmaa kubemelihast, kuid spordiarst Rein Jalak ja ravitseja Arno Joala taastasid õigeks ajaks tema tervise.

1993. aastal sai Aivar Kuusmaast Kreeka klubi „Panathinaikose“ mängija. Kreeklased andsid talle mängijanime Kuusmaa–Magoulas. Nimelt oli klubil õigus kutsuda mängima kaks välismaalast. Need kohad hõivasid horvaadid ja ameeriklased. Kuusmaa ja Sokk said Kreeka korvpalliliidu litsentsi, mängides nagu kreeklased, loeme Andrus Nilgi loost „Viskekunstnik“.

Samas loos annab Kuusmaa Kreeka-perioodile kõrge hinnangu. „Eestis õppisime selgeks mõned liikumised ja siis ketrasime neid mängust mängu terve hooaja. Kreekas tuli näiteks 24 tunni jooksul omandada kaheksa liikumist,“ on ta meenutanud.

Tagasi Eestisse tuli Kuusmaa 1996. aastal. 2000. aastal veetis ta veel pool aega Belgia klubis „Liege Basket“.

Korvpallikuulsus, legendaarne treener Jaak Salumets, kes tänase peaministri Jüri Ratase töö jätkaja Eesti Korvpalliliidu presidendina, arutleb oma elulooraamatus: „Miks on edukamad just seda tüüpi mängijad nagu Tammiste ja Kuusmaa. Nad ei analüüsi end palju, ei põe eksimuse pärast. Nad on mängurid, mis tuleb kasuks.“

 „Eesti korvpalli kunagine viskekahur“ – nii ütles Aivar Kuusmaa kohta spordipsühholoogiat valdav psühhiaater Jaan Olari, kes noorusaastatel oli tuntud korvpallur ja mängis ka Tartu Riikliku Ülikooli meeskonnas.

„Võimalik, et Rapla korvpallureid aitas Kuusmaal võiduni viia ka asjaolu, et väikelinnas on vähem ahvatlusi, millega noored võivad hakata sportimise asemel vaba aega sisustama,“ lausus spordi- ja noortevaldkonnaga hästi kursis olev tohter.

Sporditegemise kõrvalt on Kuusmaa jõudnud ka omavalitsuspoliitikasse. Aastaiks 2005–2009 valiti ta Tallinna linnavolikogusse Rahvaliidu nimekirjas kandideerijana, kuid ühines hiljem Keskerakonna fraktsiooniga.

Aivar Kuusmaa abikaasa Mari-Epp saavutas Eestis mitmeid võite lauatennises, on olnud tegev ettevõtluses ja juhendanud lilleseaderingi. Spordilembelises peres kasvasid üles tütred Getter ja Gertrud.

 „Treeneritöö on piisavalt närvesööv. Arvestades seda, soovin Aivar Kuusmaale juubeliks ennekõike tervist ja jõudu,“ ütles Rapla „Avis Utilitase“ tegevjuht Jaak Karp.

JAAN LUKAS

Jaga |