Suur vale ehk muinasjutt lihtsameelsetele

HARRY RAUDVERE,      23. juuli 2003

Euroopa Liit EI

Valetada võib mitmeti. On hädavaled ja on valed, mille kohta üks ajalooline propagandaminister on öelnud: et kõik usuksid, peab vale piisavalt suur olema. Väikeste valedega puutume kokku igapäevaelus ja reageerime neile temperamendi järgi. Aga kuidas ära tunda suurt valet? Nii suurt valet, mis ümbritseb meid iga päev, kammitsedes meie meeli? Me ärkame koos valega ning tegutseme usus, et meedias edastatav informatsioon on tõene. Sest me nii väga tahame uskuda …

Kui küsida reklaamispetsialistidelt, kuidas paremini määrida inimestele kaela kaupa, mida nad ei vaja, saame vastuseks, et väärtusetu kaup tuleb siduda unistuste ja soovidega, lootusega paremale tulevikule ning eneseväärikuse suurendamisele. Rahvatarkuse järgi surevat ju lootus viimasena.
Nii me siis loodamegi. Paremat homset, suuremat teenistust, rahu ja turvalisust. Kõige rohkem aga seda, et hädad ja viletsused käiksid mööda kive ja kände ega satuks meie õuele, sest sinna tulevat õnn.
Mida segasemad ja muutlikumad on ajad, seda rohkem usume endeid ja ennustusi. Keerulistel aegadel suureneb loteriipiletite müük, sest mine tea, äkki õnn naeratab! Usume, mida loodame, ja otsime selgust oma hingeseisundile klassikute tsitaatidest, kaaskodanike väljamõeldistest ning meile suunatud propagandast.

Oma valitsus juhtimisvõimetu

Sisendame endale, et kui meie valitsus ei suuda, siis Euroopa Liitu astumine lahendab kõik probleemid. Nii ongi kõik meie valitsused riigijuhtimisvõimetust vaikimisi tunnistades salamahti liikunud Euroopa Liidu poole, lootes, et kohe-kohe tuleb keegi hea ja toob meile palju raha. Raha jätkub siis põllumehele põlluharimiseks ja karjakasvatajale kasvatamiseks. Jätkub koolidele ja tervishoiule. Jätkub väetitele ja viletsatele. Jätkub väiketootjatele ja kõigile, kes kirjutavad ilusa projekti.
Turuprobleemid leidvat lahenduse, sest avanevad ennenägematud võimalused, kus head kodumaist kaupa saab vabalt müüa lõpmatul hulgal. Mis sest, et eksisteerivad mingid kvoodid! Meie targad ja kõiketeadjad poliitikud on ju ette mõelnud, et need kvoodid on suured! Nii suured, et me mitte kunagi ei suuda neid ületada ega pea maksma trahve isetegevuse eest! Toetusi ja kompensatsioone antakse nii et külva või põllule! Kõik näib nii ilus ... ja jabur, kui lähemalt vaadata.
Valetada võib mitmeti. On hädavaled ja on valed, mille kohta ajaloost tuntud riikliku ideoloogia kujundaja ja propagandaminister on öelnud - vale peab olema nii suur, et kõik seda usuksid. Väikeste valedega puutume igapäevaelus kokku ja reageerime neile temperamendi järgi.
Kuidas ära tunda suurt valet? Nii suurt, mis ümbritseb meid iga päev ja kammitseb meie meeli? Me ärkame koos valega, kuigi me seda tunnistada ei soovi, ning tegutseme usus, et meediakanalite informatsioon on tõene, sest tahame nii uskuda.

Info vaba liikumine paljastab suured valed

Ajaloost mäletame suuri valesid, mille uskumine tõi miljonitele häda ja viletsust ning millega põhjendati poliitilisi otsuseid, varjamaks isiklikke ambitsioone. Saksamaal süütasid natsid riigipäevahoone ja leidsid süüta süüdlased. Stalin lasi tappa Kirovi, et hakata rahvavaenlasi otsima. 11. septembril ründas tundmatu terroriorganisatsioon USA sümboleid, andes aluse sõjaks Afganistanis, Iraagis jne ... Suuri valesid on täna küll lihtsam tuvastada kui lähiminevikus, sest informatsiooni vaba liikumine toob valede traagelniidid kiiremini nähtavale ning aitab tuvastada vastuolusid ja tendentslikkust.
Euroopa Liidu propagandamasin töötab täistuuridega. Kui usuksime reklaami, kaotaksime Eesti kauaunistatud iseseisvuse. Lähitulevikus aga saaksime taas kasvava sõjakusega unitaarriigi ääremaaks.
Eestluse säilimiseks oluliste sotsiaalküsimuste lahendamine jääb ikka meie kanda. Ühtses majandusruumis on see ületamatu ülesanne. Tootmis- ja turupiirangutega seatakse meie areng raamidesse, millest väljumist takistab võõrpankade diktaat koos Euroopa Liidu põhiseaduse ülimuslikkusega. Meie oma põhiseadusest saab tavaline habras kodukord.

Välise diktaadi asemele oma riik!

Olulise demagoogiavõttena kasutavad europropagandistid väidet, et Eestil ei ole alternatiivi. Esmapilgul näib see loogiline. Tegelikult manipuleeritakse inimeste hirmude ja teadmatusega. Loomulikult on olemas alternatiivid, kuid mitte ükski valitsus ega partei ei ole üritanudki neid küsimusi alternatiive pakkuvaina käsitleda. Võimule saades hakatakse kohe ellu viima poliitikat, mida dikteerib IMF: privatiseerida kõik, liberaliseerida majandus, hoida tasakaalus eelarve, viia riigi roll miinimumini!
Ühiskonna harmooniliseks arenguks on vaja riiklikku regulatsiooni. Riigieelarve piiratud ressursside kasutamisel ei tohi rakendada liberaalse turumajanduse printsiipi, kus eeldatava lisaväärtuse garantiiks on piiramatu katteallikas vabade turgude näol. Täna võime punastades öelda, et kapital ei tunne piire ... seal, kus mõistus ja südametunnistus on piiratud.
Lugu Euroopa Liidust on ilus muinasjutt lihtsameelsetele, kes jaanalinnu kombel on otsustanud heita end järjekordselt võõra võimu alla, loobudes kõige kallimast, mis ühele väikerahvale on antud - oma maast, kultuurist ja vabadusest. Kas me oleme tõesti nii rikkad, et võime ära anda terve riigi?

Kapital ei tunne piire ... seal, kus mõistus ja südametunnistus on piiratud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)