Pettumus Res Publicas algas kirikus antud vandest

MARGUS TSAHKNA,      02. märts 2005


Alates taasiseseisvumisest pole Eesti riigi poliitiline juhtimine olnud nii nõrk kui praegu. Valitsuse erinevatel osapooltel on ambitsioonid viia ellu küsitava sisuga reforme, millel puudub sisuline toetus nii koalitsioonis kui Eesti ühiskonnas.

Ühiskonna valitsuserakondadele antud usalduskrediit on otsa saanud. Eelkõige võib seda täheldada Res Publica suhtes, mis enne valimisi suurte lubadustega inimeste ootused põhjendamatult kõrgele tõstis. Lubadustele pole reaalseid tegusid järgnenud.
Inimesed tunnevad ennast petetuna ja mulle tundub, et see pettumus ei ole tingitud mingite konkreetsete valimislubaduste mittetäitmisest, vaid pigem Res Publica kirikus jumalaga sõlmitud lepingu ühepoolsest pidevast rikkumisest.
Res Publica on petnud inimeste põhiväärtustele tuginevaid ootusi ja seda andeks ei anta. Sama on teinud ka teised valitsuserakonnad, nemad aga ei ole mingit ausat poliitikat suure suuga lubanud.

Mis välistab uue koalitsiooni?

Demokraatia Eesti riigis töötab. Kuigi Riigikogu valimised on iga nelja aasta järel, mõjutab ühiskonnas toimuv poliitikat igapäevaselt. Res Publica tekitatud pettunute suur hulk peegeldub ka poliitilises elus.
Tänane kolmikliit, mis sisuliselt on oma koosmeele ammu kaotanud, ei saa kuidagi laguneda. Riigikogus ei ole võimalik uut koalitsiooni kerge vaevaga kokku panna. Ja selle põhjuseks on, et praegusel 28 kohaga fraktsioonil on ühiskonnas toetus, millest jätkuks vaevalt seitsme koha saamiseks.
Koosmeele kadumine ja võimu kindlustamisele suunatud tegevus on viinud selleni, et juhtpoliitikutel on siht silmist kadunud. Reaalsustaju ei ole ja koalitsioonilepingus lubatu on inimeste silmis muutunud naljanumbriks. „Lihtsa riigi" loosung on toonud kaasa keskvõimu tsentraliseerimise ja välise kontrolli tugevnemise sisulise tegevuse arvel. Eesti riik kaugeneb ohtlikult kodanikust ja tema elulistest huvidest.

Isamaaliit paneb ette asuda tegelike probleemide lahendamisele, mis võimuparteide pseudouuenduste õhinas on jäetud üha enam ripakile. Valitsuse haridusseadused viivad senise koolisüsteemi lammutamisele, riigiõiguse reform soodustab võimu kontsent-reerumist ning maksureform lööb rajalt välja ühiskonna tasakaalustatud arengu. Tulumaksu alandamise õhinas jääb tähele panemata kaudsete maksude tõus.
Isamaaliit on vastu üldise maksukoormuse varjatud kasvule, mida valitsuse praegune poliitika ellu viib. Reaalsuses tuleb rakendada niisuguseid maksukärpeid, mis on suunatud lastega perede toetamisele.

Isamaaliit on oma panusega valmis

Eestil tuleb keskenduda kiireloomuliste küsimuste lahendamisele. Tervishoiusüsteem on pankroti äärel. Sotsiaalministeerium ja haigekassa pole suutnud täita oma sisulist peaülesannet – inimeste tervise õigeaegset ja tõhusat kaitset. Arstide ja õdede töö- ja palgatingimused peavad olema tasemel, mis tagab nende väärikuse, motivatsiooni ning patsientide huvide kaitse.
Euroopa Liidu abi kasutatakse väheefektiivselt ning riigi kaasfinantseerimise puudulikkus jätab meid olulistest toetustest hoopis ilma. Europrojektide rahastamise tõhusus peab oluliselt paranema. Projektid tuleb otsustada kohalikul tasandil, kus probleeme tuntakse kõige paremini. Viivitamine teeb siin Eestile korvamatut kahju.
Isamaaliit kutsub erakondi üles kaitsma rahvuslikke huvisid. Vastastikused süüdistused ja Eesti mainet kahjustavad avaldused ei vii meid edasi. Ootame, et praegune poliitiline juhtkond suudab tõusta vastutuse tasemele ning eelistada Eesti kui terviku huve erakondlikele huvidele. Isamaaliit on valmis andma sellesse oma konstruktiivse panuse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)