Reformierakonna maksupoliitika all vajuks riik kokku

Vaadakem, milline on maksuvaba või vähese maksustatuse määr mõnedes heaoluriikides ja ka mitte niiväga heades riikides.

Ühendkuningriigis on maksuvaba palgakünnis üle saja tuhande naela maksuaasta jooksul poole väiksem kui alla selle ja 123 000 naela suuruselt palgalt kaob hoopis. Seega kodanikel, kes kuuluvad nende hulka, kes saavad alla saja tuhande naela aastas, tuleb tulumaksuvabaks miinimumiks tuhat naela kuus, mis on kõrgeim maksuvabastuse määr G7 riikide hulgas.

Austraalias on tulumaksuvaba miinimum ühes kuus 910 euro ulatuses (1517 Austraalia dollarit), vaid veidi väiksemat summat lubavad endale kreeklased.

Saksamaal on see 667 eurot; samas suurusjärgus ka USA-s; Prantsusmaal veidi üle viiesaja euro. Põhjamaades ei ole miinimumpalku, kuid tulumaksust säästetakse väiksemad sissetulekud: Rootsis kuni 18800 Rootsi krooni ulatuses kuus, Soomes maksavad kuni 2100 kuusissetulekuga kodanikud 6% tulumaksu ja Norras on sissetulek alla 400 euro (ca 4000 Norra krooni) täiesti maksuvaba, edaspidi hakkab tulumaksuvabastus vähenema.

Reformierakond aitas muuta rootslasi rikkamaks

Kuni Keskerakond sai peaministrierakonnaks, oli alampalk Reformierakonna taktikepi all jõudnud 2016. aastaks tõusta 430 euroni ja maksuvaba tulu 170 euroni. Samal ajal toimetati rahavood Eestist välja Rootsi pankade kaudu, kes maksid Eestis 0% ja oma isamaal 22% ettevõtte tulumaksu. Selle protsendi läbi jõudis vaeste eestlaste raha Rootsi maksumaksja kätte, kelle majanduslikku tugevust juba niigi näitab eeltoodud arv: tulumaksuvabastus kuni 1880-euroselt kuupalgalt. Rootsis on kõrged kohalikud maksud ja väga suured sissetulekud maksustatakse nii, et kodanik saab kätte alla poole. Kui aga vaatame Rootsi vaesemaid (meie mõttes juba rikkamat keskklassi), siis turvatunnet loob seal asjaolu, et sinu tulu stabiilselt ei maksustata. Asjaolu, et Rootsi riik loobub kasu saamisest just oma vaesema keskklassi tulult, teebki sellest töörahva riigi, mida NSV Liidu õigusjärglane Venemaa sugugi pole.

Tulumaksuvaba sissetuleku osa 170 eurot iseenesest midagi ei näita, kui tulu teenija saab Eestis Rootsi keskklassiga võrreldavat palka. Siis on see lihtsalt maksuvaba ala töötajale tulevas rahavoos. See maksuvabastus hakkab mõjuma siis, kui inimene saab miinimumpalka ja maksuvabastus moodustab enamuse tema saadavast tulust. Näiteks koristas üks puhastusteenindaja 2015. aastal igal varahommikul Viru keskuse bussiterminaale. Tema päevatasu oli 2 eurot ja kui ta veel kusagil koristas, siis 4 eurot. Seega ainult puhastusteenindajana pidi ta leppima 120-eurose kuupalgaga. See inimene oleks 170-eurost tulumaksuvabastust ka reaalselt tundnud.

Valitsus on andnud töölisele lootuse

Sel aastal tõusis tulumaksuvabastus viiesajale. See tähendab juba seda, et too puhastusteenindaja saab oma raha tulumaksu maksmata kätte ka sel juhul, kui ta samal päeval veel mingit tööd teeb (meenutagem, et ta on tõusnud enne kella nelja hommikul ja peaaegu mitte midagi söönud). Sellega on talle antud päästerõngas paremat tööd otsida; ta võib mõnel varahommikul küürutamisest loobuda ja ringi vaadata. Valitsus on andnud töölisele lootuse.

Eelmise valitsuse ajal pidi see õnnetu inimene ikkagi ka ise riigikassasse panustama, makstes tulumaksu iga 170 eurost üle jääva napi sendi eest. Nüüd arvustab selliseid juhtumeid “Jürgen Ligi jutupliiatsi” saade Postimehe veebis. Ligi kriitika põhisisu on see, et vaestele maksmine ajab riigikassa uppi. Ta joonistab graafikut, kuhu märgib üles, et palgasaajate erinevad grupid võidavad vähem, kui Jüri Ratas seda oma graafikus näitas. Kuid kurioosne on siin kaamera asend: nimelt ei näita kaamera, mida Ligi on paberile sehkendanud. Endine rahandusminister võtab kõik ette: “Väikeettevõtjad hakkavad maksma täiendavat maksu; kui teil on midagi müüa, siis arvestage, et te võite maksu alla sattuda; metsamüük maal võib olla täiendav maksurisk. /---/ Honorarid, dividendid said mainitud, preemiad, nii et kokkuvõttes see jutt on päris keeruline.” Paljud tahaksid, et riigimees seletaks kõik lahti nagu Maaleht selgitas 1992. aastal püüdlikult inimesele, mis nüüd juhtuma hakkab. Siin oleks esimene nõue, et poliitik näitaks seda paberit, kuhu ta midagi joonistab, nii nagu peaminister näitas. Rääkigu pealegi keerulist juttu, aga näidaku graafikuid. Mis kasu on telesaatest, kus midagi ei näidata?

Reformierakondlik valitsemine võib tagada riigikassa stabiilsuse, kuid ei tooda ühiskondlikku rahulolu: riik jookseb tegijatest tühjaks, meestetöid hakkavad tegema mehised mehed Ukrainast ja kõnniteid pesev naine nutab hommikul kell 4.30 jäätisepabereid korjates. See naine on sunnitud arutlema palju majanduslikumalt kui üldistes kategooriates mõtlev poliitik; ja kui tema teeb graafikut, siis kindlasti näitab ta seda oma leibkonna liikmetele.

Eelnev jutt eri tulumaksuvabastustest Euroopas on mõeldud illustreerima asjaolu, et Reformierakonna valitsuse 170-euroline tulumaksuvaba miinimum polnuks ka majanduse üldisi parameetreid arvestades suuteline võistlema Prantsusmaa 500-eurolise analoogiga. Praegune tulumaksuvaba miinimum aga mitte ainult ei ole suuteline võistlema: ta ongi sama suur kui Prantsusmaal.

AARNE RUBEN

kirjanik

[esiletõste]  Jürgen Ligi kriitika põhisisu on see, et vaestele maksmine ajab riigikassa uppi.

Jaga |