Reformierakond seisis müürina oma peasekretäri Heiki Kranichi eest

Meenutuseks: 1980-1992 juhtis Kranich Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali. Ta kuulus 1990. aastal Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutajate hulka ning valiti 1992. aastal Isamaa nimekirjas Riigikokku. 1995 valiti ta Riigikokku Reformierakonna liikmena. Temast sai Reformierakonna peasekretär. 1993-1998 oli Kranich Eesti Panga Nõukogu liige. 1994 oli Kranich Mart Laari esimese valitsuse rahandusminister ja 1999-2002 Laari teise valitsuse keskkonnaminister. Ta jätkas keskkonnaministrina ka Siim Kallase valitsuses.

1996. aastal esitati Kranichile süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises ja riisumises Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali direktorina 1992. aastal. Kohus mõistis ta õigeks. 2009. aastal lahkus poliitikast ja juhib tänaseni Eesti Lotot.

Toonane ajakirjanik Enno Tammer kirjutab 30. aprillil 1996. a. Postimehe artiklis "Saadikupuutumatuseta jäänud Heiki Kranich peab end kohtus kaitsma",

et Riigikogu andis hääletusel ühehäälselt nõusoleku võtta saadikupuutumatus Riigikogu liikmelt Heiki Kranichilt ning Kranich peab hakkama end

kohtus kaitsma riisumise ja ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuse eest.

„Vastavalt põhiseadusele ning juhindudes õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusest ja Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seadusest tegi ettepaneku Kranichilt saadikupuutumatuse võtmiseks õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli," kirjutab Postimees. „Taasiseseisvunud Eesti esimese saadikupuutumatuse võtmise juhtumil hääletas saadikupuutumatuse võtmise poolt 76 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi."

Edasi selgitab ajaleht, et poolt hääletama kutsus Reformierakonna fraktsioon, kuhu kuulub ka Kranich.

„Reformierakonna fraktsiooni esimees Valve Kirsipuu nimetas Riigikogu ees, et pea kolm aastat käinud Kranichi tegevuse uurimist saab pidada poliitiliseks protsessiks, mille käigus on poliitilistel oponentidel olnud korduvalt võimalus Kranichile ette heita tõendamata süüdistusi," seisab ajalehes. Kirsipuu sõnul toetas Reformierakond Kranichilt saadikupuutumatuse ära võtmist.

Kui tuua paralleele 16 aasta taguse ajaga ja asetada võrdlusse Keskerakonna tänane peasekretäri ja samuti Riigikogu liikme Priit Toobali juhtum, siis tasub meenutada, et toona Reformierakond (ega ka keegi Riigikogust) ei nõudnud Kranichi tagasiastumist oma positsioonidelt. Reformierakond seisis müürina oma peasekretäri seljataga - erinevalt tänasest olukorrast, kus Toobali vastu sõdib esmajoones Keskerakonna nn siseopositsioon.

Postimees kirjutab, et „12. märtsil 1996 on keskuurimisbüroo koostanud Kranichi süüdistatavana vastutusele võtmise määruse, milles Kranichile on esitatud süüdistus riisumises ametiseisundi kuritarvitamise või omastamise või raiskamise teel suures ulatuses ning ametiseisundi kuritarvitamises. 25. märtsil 1996 on riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Alar Kirs teinud taotluse õiguskantslerile, et õiguskantsler teeks Riigikogule ettepaneku saadikupuutumatuse äravõtmiseks."

Truuväli tunnistas 1996. aastal Riigikogu ees, et on tutvunud kriminaalasja materjalidega, ja esitas ülevaate, mida on Kranichile süüks arvatud. Keskuurimisbüroo süüdistas siis endist Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali direktorit Kranichit selles, et ta on 1992. aastal ametiseisundi kuritarvitamise teel omastanud ja raisanud Lääne-Eesti Panga vara 90 691 Eesti krooni ulatuses.

Kriminaalkoodeks nägi sellise teo eest karistuseks vabadusekaotuse 3-8 aastat.

Lisaks süüdistati Kranichit ametiseisundi tahtlikus ärakasutamises, mille eest nägi kriminaalkoodeks karistusena ette rahatrahvi või vabadusekaotuse kuni kolme aastani.

Artiklist tuleb välja, et Truuvälja sõnul oli tõendite liikidena kirjas 52 tunnistaja ütlused, kohtu-raamatupidamise ekspertiisi akt, Lääne maakohtu, Tallinna ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendid tsiviilasjas, Lääne-Eesti Panga revideerimise vaheakt maksejõuetuse tekkimise kohta koos lisadega ja audiitori õiend koos lisadega.

„Ma ei saa seda käsitleda niiöelda tõsiseltvõetava kriminaalprotsessina, sest minu kohta esitatud süüdistused ise ei ole tõsiseltvõetavad. Torkab silma, et süüdistuste koostajal on puudunud piisav ettekujutus majandusest, kitsamalt raamatupidamisest ja maksundusest, ning süüdistused tunduvad olevat tõepoolest otsitud," ütles Kranich tookord Postimehele ise.

Ajaleht kirjutab, et Kranichit esindas kuni siseministriks saamiseni vandeadvokaat Märt Rask advokaadibüroost Teder & Rask, ja hiljem vandeadvokaat Indrek Teder samast büroost.

Mustvalgel seisab lehes, et reformierakondlaselt „Kranichilt saadikupuutumatuse võtmine ei tähenda, et sellega oleks peatatud või lõppenud tema kui Riigikogu liikme volitused".

Miks täna valitsusmeedia, president, peaminister, spiiker ja koos nendega mõned keskerakondlased lähevad vastuollu senise nii poliitilise kui ka õiguspraktikaga, seda võiksid nad ise avalikkusele täpsemalt selgitada. Seni on nende esinemine jätnud ebausaldusväärse mulje.

KESKNÄDAL

Vikipedia ja 1996. aasta Postimehe põhjal

Jaga |