HARJU TÄNAVA ERI: Demokraatia harjutus Harju tänaval

Maimu Berg,      29. märts 2006


Kõige koledam ongi Harju tänav praegu - maltsakasvanud varemed pole kahjuks võistlejad Akropolisele, Colosseumile, Rooma Forumile või Kölni kesklinna roomaaegsetele varemetele. Nad on lihtsalt inetud, armetud ja haledad. Veel jubedam on õllejoomine varemete vahel - sama hästi võiks õlletoaks ümber ehitada näiteks Tallinna Siselinna kalmistu. Kohvik Hõbekass, mis Harju tänavale siiski pisut hubasust andis, on suletud, tema tolmused aknad lisavad tänava troostitust veelgi.
Mida loota tulevikult? Kui praegu näeme Harju tänava haljasalal silti «Müüa kinnistu», siis kas on mingitel küsitlustel enam mõtet? Kui palju saab linn dikteerida iseenda ja oma rahva tahet tegelasele, kes selle kinnistu ostab? Kas Harju tänava saatuse otsustab linnaelanik või hoopis kellegi paks rahakott? Kõik võib olla ostetav ja müüdav, ka linnaametnik.
Tallinlased on enamuses soovinud Harju tänava Niguliste kiriku esise osa tühjaks jätmist. Kesklinnas on tõepoolest väga vähe rohelust, ent keskaegsele linnale oligi omane tihe hoonestus. Tallinnas polnud vist isegi märkimisväärselt siseõuede roosiaedu.
Tänav jalakäijatele
Kui me korralikult planeerida ja ehitada ei oska, on haljasala parim lahendus. Aga ka kõige allaandlikum lahendus. Küllap on praegu parim kompromiss jätta Niguliste kiriku esine haljastus alles. See laseks eksponeerida kirikut ja pakuks kivises vanalinnas killukese meeldivalt rohelist vaheldust.

(Postimees 03.07.2002)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)