Karskusaated taas ellu!

OLEV REMSU,      24. jaanuar 2007


Teatavasti olid Eestimaa ja Eesti riigi poliitika kuni 1940. aastani alati seotud karskusliikumisega. Isegi bolshevikud, koguni neist märksa vasakpoolsemad esseeridki võitlesid viinakatku vastu, rääkimata kõigist teistest. Isegi varasem eesti kultuur oli seotud võitlusega alkoholi vastu, ja keegi ei häbenud seda.

Miks aga ei tekkinud taasiseisvumisega koos võimsat karskusliikumist?

Kas keegi oskaks anda sellele küsimusele vastust? Mina tagapool proovin seda teha, kuid tean ette, et minu katse ei ole ammendav.

Lauluisa oli karsklane

Kes on ülim eesti märk? Muidugi Friedrich Reinhold Kreutzwald. Mis on ülim eesti märk? Muidugi Lauluisa kirjutatud rahvuseepos „"Kalevipoeg"; olgu pealegi, et vähesed on seda lugenud ja veel vähesemad julgevad tunnistada, et pole lugenud.
Kreutzwald ei pidanud paljuks võidelda alkoholismi vastu isegi eeposes. Meenutame, et just joomase peaga tõmbab Kalevipoeg endale ränga veresüü ja vägistab Saarepiiga. Hiljem püüab ta aastatepikkuse vaevalise tööga Saatust lepitada, ja siis joob ta enda uuesti täis. Müüb, ise viinauimas, Varrakule oma isa tarkuseraamatu, meie maa vabaduse ja õnne sümboli.
Kas tõesti peitub meie rahvuseeposes enne, needus ja halb oomen, et eesti rahvas upub viinakatku?

Kreutzwald polnud sugugi esimene

Ohtra purjutamise vastu astusid ägedalt seesugused väärikad aadlitiitliga inimesed nagu kirjamees krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel ja täna meile kahekrooniselt vastu vaatav teadusmees Karl Ernst von Baer..
Vähe sellest! Juba 1640. aastal langetas Liivimaa maapäev otsuse piirata viinapõletamist. Mõisnikud, kes ise olid viinatootjad, keelasid talupoegade nädalapikkused pulmajoomad. Tänase Eesti mentaliteedi järgi oleksid mõisahärrad pidanud asjasse suhtuma umbes nii: „Mida rohkem ma viina siinsamas enda ligidal maha müün, seda kasulikum mulle! Pole vaja aame regedel Riiga ja kaugemale vedada!" Aga ei! Mõisnikud mõistsid, et kaine tööjõud on neile kasulikum kui tulu, mis tuleb viinast, ja nõnda nad tegidki oma otsused.
Ehk kunagi mõistavad seda ka meie tööandjad ning ohjeldavad alkoholigenotsiidi, mida praegu pannakse toime meie rahva kallal?
Meie suured poliitikud Villem Reiman, Jaan Tõnisson ja Villem Ernits olid tulised karsklased ja karskusaadete toetajad.
Villem Reiman oli leegitseva sõna ja prohvetliku selgeltnägemisega mees, kes tajus, et eesti rahva veriseim vaenlane ei asu kuskil piiri peal, vaid iga inimese enda sees – see on nimelt joomahullus; meie ütleme praegu: alkoholisõltuvus.
Villem Reiman ja Jaan Tõnisson võitlesid joomasunni vastu Eesti ﾜliõpilaste Seltsis. Nad suutsid kaotada Saksamaalt tulnud korporatsioonikommete järgimise – kohustusliku õllekaanimise – tolles ühingus, mille sinimustvalge lipp on nüüd meie rahvus- ja riigilipuks.

Tõnissoni Instituut Tõnissoni aateid ei edenda

Meil on olemas olnud partei Isamaaliit, kes seostab end Jaan Tõnissoni nimega. Meil on koguni välismaa rahadega ülal peetav Jaan Tõnissoni Instituut. Kumbki ei ole lillegi liigutanud karskluse huvides. Kui vana Koodi-Jaan seda teaks, pööraks ta hauas ringi.
Kui Reiman ja Tõnisson olid rahvuskonservatiivid, siis Villem Ernits oli vaadetelt sotsiaaldemokraat, üks meie esimese põhiseaduse autoreid. Tema tõusis ﾜlemaailmse Karskusliidu asepresidendiks ning korraldas aastal 1926 Tartus rahvusvahelise konverentsi, mis on jäänud seni suurimaks karskusürituseks Eestimaa pinnal.
Seda sündmust tuleks tähistada mälestuskonverentsiga, kus austaksime meie suuri karsklasi.
Karskusmõte on hakanud arenema alles täna. Vaid kahe partei programmis on selgelt kirjas karskusaade – need on Keskerakond ja rohelised. Viimastel puudub küll praktiline tegevus, mis Keskerakonnal on kenasti olemas.
Nii mulle tundubki, et just Keskerakond jätkab kunagise keskerakondlase Jaan Tõnissoni jt tööd.

Pikett Justiitsministeeriumi ees

Neljapäeval, 18. jaanuaril toimus siin AVE-kate ja nende aatekaaslaste pikett. Mille vastu protestiti?
Just sellest ministeeriumist on tulnud kõikvõimalikke alkoholismi populariseerivaid seaduseelnõusid. Minister Rein Lang on ise suure suuga seletanud, kuidas Euroopa ei luba meil alkoholismi vastu võidelda. Nii tahetaksegi lubada autojuhtidele pisike sakk (kaalutakse, kas 0,2 või 0,5 promilli), ollakse vastu sellele, et kehtestataks üle-eestiline öise alkoholimüügi keeld, nihutatakse alkoholi telereklaamimiseks lubatud aega varasemaks, et ikka kõik lapsed ja noorukid sellest kenasti mõjutatud saaksid.
Selle vastu stuldigi pikettima. Justiitsministrile saadeti kiri (mis, tõsi küll, ettelugemisel rajuilmas märjaks sai), ministrilt oodatakse vastust. Seni pole kuulda kippu ega kõppu.
Tahate, ma ennustan vastust?
Kõigepealt kuuleme või loeme demagoogiat, et kui me tahame kuuluda Euroopasse, siis ei jää meil midagi muud üle, kui võtta omaks euroopalik mõttelaad.
Brüssel ei sunni meid kollektiivsele enesetapule alkoholi abil, Brüssel ei käsi meil ka viina reklaamida kõige magusamal ajal. Seda teeb asjaosaliste rahahimu. Üks minut reklaamiaega kommertstelevisioonis maksab umbes 100 000 krooni (tõsi, püsiklientidele tehakse allahindlust). Ei pea olema eriti tugev matemaatik, et välja arvutada: otsus pikendada viinareklaami ühe tunni võrra sisaldab kümneid või koguni sadu miljoneid kroone, mille jagavad omavahel telekanalid, reklaamikontorid, samuti alkoholitootjad ja -müüjad. Ja kindlasti pudeneb neilegi, kes paragrahve nõnda väänavad, et prime-time'i kestel saab alkoholi reklaamida.
Teiseks kuuleme-loeme süü enda kaelast veeretamist: selle küsimusega ei tegele Justiitsministeerium, sellega tegeleb kas majandus-, sotsiaal-, põllumajandus-, haridus- või mine-tea-mis ministeerium, õigustaks ennast justiitsminister. Ent just Justiitsministeeriumil lasub seaduste järelevalve, samuti seegi, et meie praegust põhiseadust täidetaks. Kas tuleks härra Langile meenutada konstitutsiooni preambulat? „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki… mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade...."
Aga kuidas sa tagad, kui meil juuakse 13 liitrit puhast alkoholi ühe inimese kohta aastas? Ning kui Rein Langi juhitav ministeerium teeb tegelikult kõik selleks, et see arv aina kasvaks.


ESILETÕSTE:
Mulle tundub, et just Keskerakond jätkab üksi kunagise keskerakondlase Jaan Tõnissoni ja teiste karskusliikumise suurkujude tööd.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)