Eesti SKP on tänu Reformierakonna poliitikale Euroopa vaesemate hulgas

Loosung ja programm tehti avalikuks juba 2006. sügisel, kui Andrus Ansip oli olnud poolteist aastat peaminister Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu valitsuses. Seda aega iseloomustas majanduse kasvamine, inimeste optimism tuleviku suhtes ja hea laekumisega maksutulud. Valitsusliidus tekitasid sisepingeid Tõnismäe hauamonument ja 2006. septembris Arnold Rüütli teistkordse presidendiks valimise asemel Toomas Hendrik Ilvese valituks osutumine. Ilvest toetanud erakonnad moodustasidki valimiste järel uue kolmikliidu valitsuse, mille aega jäi selle sajandi suurim majanduslangus.

Võimulesaamiseks utoopilisi jõukuselubadusi andnud poliitikud kohtusid laenubuumi-järgse krahhiga, mida süvendati kärbete ja maksutõusudega.

Pärast Pronksiööd kulus vaid 8 kuud, kui Eesti SKP oli negatiivne (I kv 2008) ning majanduskasv tuli alles 2 aastat hiljem (II kv 2010). Seisuga 30.06.2006 oli Eestis 655 914 ravikindlustusega (töökohaga) inimest ja tippajal enne masu juunis 2008. lausa 676 427 inimest, aga mullu juunis vaid 592 233 inimest. Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel tehti 2006. a. IV kvartalis väljamakseid 612 384 inimesele, aga mullu IV kvartalis vaid 554 164 inimesele. Järelikult on 10 aastaga Eesti tööhõivest kadunud vähemalt 58 220 inimest, kelle palgalt ei saa riik tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötus- ega pensionikindlustust. Enamasti läksid nad välismaale tööle ja võtsid pereliikmed kaasa. Nende lahkumine tähendab riigile laekumata maksutulu, ettevõtjatele müümata kaupu ja teenuseid ning kasinat majanduskasvu.

Ilvese presidendiks valimine ja 2 reformierakondliku peaministri valitsust tõid Eestile kadunud kümnendi, mille majandusedu puudumist prooviti varjata statistikaga. 12.08.2016 väljastas Statistikaamet pressiteate nr 93: „2016. aasta II kvartalis oli nii tööhõive määr (66,9%) kui ka tööjõus osalemise määr (71,5%) viimase 20 aasta kõrgeim. Tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) tõusis esmakordselt üle 700 000 ning oli hinnanguliselt 702 000.” 30. augustil teatas EMTA II kvartali väljamaksete saajate arvuks 553 423, mis oli -6105 võrreldes eelneva aastaga. Erinevus ametkondade andmetes oli 148 577 inimest ehk 26,8% statistikaga.

Eesti SKP oli nii 2006. kui ka 2016. aastal Euroopa Liidus 20. kohal, tagantpoolt kuues ja nüüd üheksas. Tipus olid Luksemburg 92 900 euroga inimese kohta, Iirimaa 56 800, Taani 48 300, Rootsi 46 600, Holland 40 900, Austria 40 000 ja Soome 39 000. Eesti 15 900 eurot oli suurem kui Slovakkia 14 900, Leedu 13 500, Läti 12 800, Ungari 11 500, Poola 11000, Horvaatia 10 900, Rumeenia 8 600 ja Bulgaaria 6 600.

Jõuka Rootsi ja Soome lähedus tähendab jätkuvat väljarännet Eestist ning majanduse kasvu inflatsiooniga samas suurusjärgus. Kui võrrelda jooniselt Eesti ja Soome SKP-numbrit inimese kohta, siis vahe on püsinud. Kriisiriik Iirimaa on kasvanud. Eestist kui Baltikumi esimesest ei saa inimpõlve jooksul uut Põhjamaad nagu 2015. aastal lubas Taavi Rõivas.

[Graafiku allkiri:]

Eurostati tabel tec00120 näitab Eesti SKP väikest kasvu, aga jõukate riikidega vahe püsimist. Oleme Baltikumi edukaim, aga ei lähene Põhjamaadele Soomele ja Rootsile. Graafik: Virgo Kruve

Eesti ostujõud on Euroopa vaesemas kolmandikus

10 aastat hiljem oleme ostujõult Euroopa Liidus 18. kohal, aga siiski viimases kolmandikus.

Ostujõud näitab rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste kogust. Seda kahandab inflatsioon ja elamiskulude tõus. Selle näitaja järgi olid viimaste 2015. aasta andmetega Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmisega võrreldes Taani 135,7%, Suurbritannia 133,3%, Iirimaa 122,2%, Rootsi 121,5%, Luksemburg 120,5% ja Soome 119%. Viie jõukama hulka jõudmiseks tuleb Eestist kolida Rootsi või 6. kohal olevasse Soome.

„Viie jõukama hulka” lubaduse ajal 2006. aastal oli Eesti ostujõult 19. kohal ja 2015. aastal 18. kohal. See on üliväike muutus 2 reformierakondliku peaministri ja nende 4 valitsuse jooksul.

VIRGO KRUVE

Jaga |