Kui sant ei jaksa kõndida, siis sunni sant lendama!

MARGA TIITUS,      07. november 2007


Inimene pole sündinud maailma selleks, et olla kellelegi sobiv tööjõud. Ühiskonna süsteemid peaksid olema loodud inimeste heaoluks ning püüdlema kõigi elusolendite mõistmise ja neist hoolimise poole, pidades prioriteediks lähtumist vastavasuunalisest eetikast ning seda võimaldavat teaduslik-tehnilist arengut.

Kuritegelik on röövida inimestelt neile eluks antud aega. Sest mitte poliitikud pole meile seda andnud.

Kui viletsal nõukogude ajal peeti võimalikuks maksta pensioni alates 55. eluaastast, kuidas see nüüd äkki võimatuks muutus? (Mitte ei usu, et tolle riigi lagunemise põhjustasid noored pensionärid.)

Üle 65 aasta vanaks elab 30% inimestest - haigused ja surm tulevad (pärast üleminekuaastate seljataha jäämist) väga äkitselt. Kas peab siis töölaua tagant kohe hooldekodusse sattuma? Just seepärast ei tohi kedagi millekski sundida. Oma jõuvarusid suudab vähegi adekvaatselt hinnata inimene ise. Võimatutesse oludesse surumine on kuritegelik sund. Krooniline ja tööstress, ahastus, töö leidmise raskused või võimatus, suutmatus pidevaks pingeks - need uuristavad juba palju nõrgemaks jäänud organismi vastupanuvõimet. See toob kaasa rasked haigused, enneaegse surma, invaliidistumise, enesetapud, joomise.

Mõne elu päästab haiguskindlustus

Veebruaris hakkas kehtima seadus, mis nüüd tagab pikaajalistele töötutele haiguskindlustuse. Haiguskindlustus hakkab kehtima ühe kuu jooksul pärast pikaajalise töötuna arvele võtmist. Mis tähendab, et inimesed peavad vastu võtma mis tahes pakutava töö (vaid kaks korda tohib loobuda!), kui neil pole äraütlemiseks mõjusat põhjust. Seejuures pole haiguskindlustus veel kehtima hakanud, ja seega ei saa nad tõestada tervislikel või psühholoogilistel põhjustel oma suutmatust teha pakutavat tööd, ning nad võtavadki selle vastu, kui ei taha töötu abirahast ilma jääda.

On veel tööotsijad, kes saavad toimetulekutoetust, mille eest on omavalitsusel õigus neilt nõuda 40 tasuta töötundi kuus. Juriidiliselt pole see sellisel juhul enam toetus, vaid väljateenitud 40 x 25 krooni = 1000 krooni. Selle õiguse rakendamine sõltub volikoguliikmete intelligentsusastmest.

Tööotsijad saavad nüüd perearstiabi; varem see puudus. (Õiguskantsleri soovitus oli, et vähemalt kolme aasta tagant võimaldataks neile läbivaatus eriarstide juures, ent õiguskantsleril on õigus teha vaid ettepanekuid ja juhtida tähelepanu, kui on rikutud seadusi või inimõigusi.)

Iga selge mõistusega inimene saab aru, et vasoloogi, nefroloogi, kardioloogi, pediaatrit, üldkirurgi jne (koos nende kogemuste, väljaõppe ja aparaatidega) ei saa asendada perearst, ükskõik kui tark ja koolitatud tema ka poleks. Sest mistarvis need erialaspetsialistid üldse on meditsiini tekitatud? Kuidas perearst diagnoosib või teostab "esimese astme ravi"? Sest haiguskindlustamata inimest perearst ei suuna uuringutele – kes maksaks selle eest?

Kui just 40-protsendine jääv töövõimetus pealevaatamisel lausa vastu ei karju. Sest haiguskindlustus avaneb haiguskindlustamata inimesele automaatselt, kui on tõestatud 40% jäävat töövõimetust. Kuidas aga seda üles leida, hinnata ja ära oodata? Need täpsed protsendid peavad kehtima vähi, tuberkuloosi, neeruhaiguste, algava glaukoomi, veresoontehaiguste jne korral.

Raha tehakse kõikemäärajaks

Terve mõistuse kohaselt ei tohi ometi raha määrata Elu ja Tervist. Just need peaksid olema riigile prioriteediks – mõtestamaks riigi olemasolu.

Need, kellel pensionile mineku iga pikendati, olid tulevase pensionärielu ootuses ehk isegi elukohta muutnud – linnast maale kolinud. Seega on nad nüüd pandud hullu olukorda: infrastruktuurid on lõhutud (nt transport enam ei liigu vastavalt töökohtade olemasolule või puuduvad töökohad hoopis), rongi- ja bussiajad ning piletihinnad ei võimalda parimagi tahtmise juures linnas tööl käia. Näiteks töölkäimine Tallinnast 80 km kaugusel nõuab ühes kuus rongisõiduks 2200 krooni pluss veel linnabussiraha. Sealjuures rong jõuab linna siis, kui tööpäev ammu alanud, ja tuleb tagasi kaugelt enne tööpäeva lõppu. Üürida korter või maksta ühikatoa eest 1000 krooni + kommunaalkulud, kui alampalk on 3600 krooni? Isegi kui oleks 5000 krooni?!

Toimetulekutoetus ei võimalda osta käsimüügiravimeid ega vitamiine, mis Eluabi makarontoidulistel eluspüsimiseks hädavajalikud, sest nüüdsest kuuluvad kompenseerimisele vaid retseptiravimid. Uuringuteta pandud diagnoosi puhul ei pruugi retseptiravim aidata. Kõik jääb katse-eksitus-meetodiks – kui seni hinges hoidnud käsimüügiravim või vitamiin võib tänu patsiendi iseravimiskogemustele (sest eriarsti juurde ei pääse) siiski aidata. Vanemas eas aga nõrgeneb immuunsüsteem ning mitmekordistub insuldi, infarkti, kasvaja, depressiooni, veresoontehaiguse võimalikkus.

Kokkuhoid või hoolimatus?

Mida siis pensioni kaugendamisega õigupoolest taotletakse? Võidetakse inimese üks tööaasta ja kaotatakse see inimene nelja-viie aasta pärast sootuks... Kas oli see sotsiaalminister või tema kantsler, kes mõni kuu tagasi ühes raadiointervjuus ütles toimetulekutoetuse saajate kohta kokkuvõtlikult ütles umbes järgmist: nad ei peagi toime tulema, nad peavad tööle minema!!!

Kui sant ei jaksa kõndida, kas peab siis santi peksma seni, kuni talle tiivad kasvavad?

Statistika järgi on praegu töötuid ca 3% (umbes 12 000). Oletame, et pooled neist on 55-aastased ja vanemad – 6000 pensioniea pikendamise saanud töötut. On see tõesti nii suur arv, et neid inimesi, kes pikaajaliselt töötud ja pole suutnud tööd teha, ei saa lasta "enneaegsele", kasvõi minimaalsele pensionile? Keegi ei pane tähelegi, kui nad kaovad. Teised jooksevad oma muredega neist harjumuspäraselt üle. Hull lugu küll, kui iga järgnev põlvkond peab eelnevale mälestussambaid püstitama.

Oleks kena, kui noored toetaksid eakaid selles küsimuses, sest nii kujundavad nad ka eneste tulevikku. Sealhulgas tulevikueetikat. Nagunii on huvigrupid nii meil kui ka mujal üksteise vastu üles ässitatud, olgu siis nüansseeritud või puuduliku info tõttu, või ei jäta pidev kiirustamine ja hõivatus mõtlemiseks enam aega, jaksu ega tahtmistki.

Meil Eestis seisab igaüks vaid enese eest. Aga ükskord jõuavad tagajärjed nagunii kõigini ühel või teisel kujul.

Kujutlegem nüüd, et pensioniiga (või vajalikku staazhi) tõstetaks veelgi. Usun, et see suudab võtta motivatsiooni isegi noortelt. Omavaheline rebimine läheb üha hullemaks – noortele jääb ju veelgi vähem võimalusi sobivat tööd saada. Kõik, kes võivad, lahkuvad Eestist. Kui inimesed oleksid saanud normaalset palka, poleks ka tööjõud välja voolanud.

See, mis toimub mujal. ei pea toimuma ka meil. Ei pea uskuma juttu, et hädade põhjuseks on elanikkonna vananemine. Hädasid põhjustab kogu maailmas toimuv kihistumine, mis kasumid alla neelab ja arengu valele rajale suunab. Praegu tundub, et avatud turumajandus on kui vallalastud Jumalik Täkk, kelle kargamisi ja kabjalööke maised tallipoisid enam ette näha ja ohjeldada ei suuda.

Kui sündimus kusagil suureneb, vananevad ometi ka need lapsed, ja iga järgmine põlvkond on sunnitud seetõttu omakorda rohkem sünnitama. Nii Hiinast malli võttes, kus kunagi väga soovitud rahvaarvu kasv on loonud olukorra, et lapsesünnitamisõiguse eest makstakse maksu. Hiina elanikkonna kasv põhjustab selle rahva riigipiiridest ülevoolamise, mis on üks tõsisemaid sõjaohu tekitajaid ning jääb süüdi paljudeski praegustes või tulevastes maailma ümberjagamise protsessides.

Väljapääsutu väljapääs

Seega – põhjendada pensioniea pikendamist rahvastiku vananemisega pole mingi väljapääs.

Väljapääsu tuleks otsida tehnika ja teaduse arengus, finantssüsteemide ümberkorraldamises – uue majandusmudeli loomises, eriti aga kõigi heaolu arvestavates väärtushinnangutes.

Tootmisvõimsuste arengutase (kuigi kahjuks on palju olulist kalevi alla pandud) võimaldaks juba praegu tagada kõigile inimestele õigeaegse ja muretu vanaduspõlve, kvaliteetse arstiabi, normaalse, isegi teatud luksust lubava elatustaseme, rohke vaba aja ja enesestmõistetava osasaamise kultuurist.

Eriti drastiline on hinnakujundus, mille ainuõigsusesse ja ainuvõimalikkusesse on meid harjutatud uskuma kui jumalasõnasse. Arutu ja kunstlik on hinnaarvestus, millesse upuvad elu põhiväärtused. Mis on nende arveraamatute järgi inimese elu hind? Kus on terve mõistus?!

Sama toimub vähemal või suuremal määral ka energeetikas ja transpordis. Kui rohelistel õnnestukski kogu maa täis tippida tuuleveskeid ja päikesepaneele või tehnoloogiliselt midagi palju lihtsamat ja odavamat, käiks arvukatele kihistumise allastmetele nende aparaatide hind ikkagi üle jõu – üksnes hinnakujunduse tõttu.

Allakirjutanu on 55-aastane, kaalub 54 kg ja on 166 cm pikk ning saaks, praeguse seaduse järgi, pensionile kaheksa aasta pärast. (Usun aga, et seda tähtaega või nõutavat staazhi pikendatakse lubadustele vaatamata veel korduvalt.) Kuulun nende hulka, kellel teadmata-uurimata põhjustel esinevad tasakaaluhäired, kes suudab maksimaalselt joosta 30 m, lõpetades seejärel peaaegu lämbumishoos. Kes pole saanud paljumanitsetud mammograafi alla viis aastat, kes peaks külastama veel paljusid eriarste, kuid millest ta unistadagi ei või, sest tal puudub haiguskindlustus. Kes on sunnitud oma rabedate veenidega kandideerima isegi katlakütjaks või saeveskisse, ning kes on õnnega koos, kui teda sinna palgatakse, sest muud väljapääsu ta ei näe. Kuid nendegi töökohtade pärast käib rebimine.

Ahastama paneb paljas mõte, et selles vanuses ja sellises olukorras ollakse sunnitud veel kümme aastat töötama, mobiliseerides selleks viimse jõu elujõu arvelt! Inimestel on seljataga erinev elu. Pikenenud töölkäimine lõikab paljudel sellest viimse.

Ilmselt pole mul õigust veeta ülejäänud eluaastaid normaalselt. Kuhu kadus see õigus? Miks minult ei küsitud, kas soovin töötada pärast 55. eluaastat?

See otsus võeti vastu inimeste nõusolekut küsimata. Nii võib inimese nõusolekuta tema kohta vastu võtta mis tahes otsuse. Pretsedent on ju loodud! Kas see ongi demokraatia? Jah on! Senikaua, kui me seda aktsepteerime... Kui lubame paratamatusena seda, mis paratamatus ei ole.

[esiletõste:]
Ei pea uskuma juttu, et hädade põhjus on elanikkonna vananemine. Hädasid põhjustab kogu maailmas toimuv kihistumine, mis kasumid alla neelab ja arengu valele rajale suunab.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)