Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti ei pruugi pääseda Kreeka päästmise kuludest

KALLE KALDA,      19. mai 2010

Otsus iga hinna eest käivitada meetmed, et päästa ülejõu-kulutamiste pärast suurde hätta sattunud eurotsooniriiki Kreekat, sai Euroopa Liidul tehtud. EL-i rahandusministrite kokkusaamiselt naasnud Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul aga võib see Eestile, kui ta liitub 1. jaanuarist 2011 eurotsooniga, maksma minna 10 miljardit krooni. Kreeka võimet abistamiseks saadud laenud kunagi tagasi maksta ei usu enamik finantsanalüütikuid.
 
Oma seisukohta Kreeka kriisiga seoses pole jätnud välja ütlemata ka 
Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC). See väljendub ETUC-i 
peasekretäri John Monksi kirjas, mille said 29. aprillil 
Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy, 
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, 
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ja Euroopa 
Parlamendi president Jerzy Buzek.
Kõrge ametiühingujuht leiab, et EL pole suutnud aidata lahendada 
probleeme Kreekas  ja vajadusel teistes eurotsooni liikmesriikides. 
"Wall Streeti reitinguagentuuride tegelaste loosungite all ründavad riskifondid 
ja pangad nüüd euroala haavatavamaid liikmesriike," nendib Monks. 
"Spekuleerijad saavad kahtlemata kasu, 
aga tavakodanikule ja töötajatele nendes riikides on olukord katastroofiline. 
Nende töökohti ja  sissetulekuid  kärbitakse nii, et luu väljas, ning intressimäärad,  
mida nad peavad maksma, on liialdatud."
"Solidaarne võitlus spekulantide vastu ja EL-i finantsilise tulejõu  rakendamine 
on muutunud väga kiireks ja hädavajalikuks, kuid Euroopa  poliitiline vastus  
on olnud pettumustvalmistavalt kõhklev," leiab Monks, 
osutades, et et olukorda kasutades hakatakse kehtestama dereguleerimist, 
liberaliseerimist ja erastamist majanduses 
ja tööturul, nagu on tehtud varem IMF-i sekkumistega kaasnevalt.
ETUC kutsub seetõttu Euroopa poliitikakujundajaid tegutsema otsustavalt 
ja kiirelt. Miljardite eurode pakett kahepoolsete laenude näol Kreekale tuleb 
rakendada võimalikult kiiresti. Sellele peab järgnema otsus anda samasugust 
toetust ka teistele liikmesriikidele, kes satuvad spekulatiivsete rünnakute alla. 
Keskpikas perspektiivis  tuleb Euroopa Komisjoni "maksebilansi fondi" 
suurendada oluliselt ja laiendada seda kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele.
"Keskpankadel Euroopas on vaja tegutseda "viimase ostjana", täpselt samamoodi, 
nagu nad on olnud ja on jätkuvalt, võttes sadu  miljardeid erapankade võlgnevusi 
oma bilanssi," märgib ETUC-i peasekretär. "Euroopa rahandus-ja 
finantssüsteem peaks lõpetama Wall Streeti reitinguagentuuride reitingute 
kasutamise riikliku laenu hindamisel ja tõsiselt uurima võimalust luua 
Euroopa oma reitinguagentuur.
Kreekale ei tohi peale sundida katastroofiliste tagajärgedega exit-poliitikat 
(finantsstimuleerimise lõpetamist või ka üle-jõu-elamise lõpetamist), vaid
 julgustada kulgema majanduskasvu suunas, sotsiaalse dialoogi ja rahvusliku 
solidaarsuse ehitamise suunas, paremate maksu- ja administratiivsete standardite 
väljakujundamise suunas."
"Mitte enam kui aasta tagasi mobiliseeriti hetkeliselt triljoneid eurosid, et 
päästa pangad allakäiguspiraalist. Me kutsume Teid nüüd üles näitama sama tüüpi 
ambitsioonikust ja mobiliseerima suurt toetust, et juhtida liikmesriikidest 
eemale reguleerimata finantsturgude soov kehtestada majanduslik diktatuur ja 
ülemäära kõrged intressikulud, palkade vähendamine ja üliagarad eelarvepuudujäägi 
vähendamise strateegiad."

 

KALLE KALDA

 



Viimati muudetud: 19.05.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail