![]() Eesti ei pruugi pääseda Kreeka päästmise kuludestKALLE KALDA, 19. mai 2010Otsus iga hinna eest käivitada meetmed, et päästa ülejõu-kulutamiste pärast suurde hätta sattunud eurotsooniriiki Kreekat, sai Euroopa Liidul tehtud. EL-i rahandusministrite kokkusaamiselt naasnud Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul aga võib see Eestile, kui ta liitub 1. jaanuarist 2011 eurotsooniga, maksma minna 10 miljardit krooni. Kreeka võimet abistamiseks saadud laenud kunagi tagasi maksta ei usu enamik finantsanalüütikuid. Oma seisukohta Kreeka kriisiga seoses pole jätnud välja ütlemata ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC). See väljendub ETUC-i peasekretäri John Monksi kirjas, mille said 29. aprillil Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ja Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek. Kõrge ametiühingujuht leiab, et EL pole suutnud aidata lahendada probleeme Kreekas ja vajadusel teistes eurotsooni liikmesriikides. "Wall Streeti reitinguagentuuride tegelaste loosungite all ründavad riskifondid ja pangad nüüd euroala haavatavamaid liikmesriike," nendib Monks. "Spekuleerijad saavad kahtlemata kasu, aga tavakodanikule ja töötajatele nendes riikides on olukord katastroofiline. Nende töökohti ja sissetulekuid kärbitakse nii, et luu väljas, ning intressimäärad, mida nad peavad maksma, on liialdatud." "Solidaarne võitlus spekulantide vastu ja EL-i finantsilise tulejõu rakendamine on muutunud väga kiireks ja hädavajalikuks, kuid Euroopa poliitiline vastus on olnud pettumustvalmistavalt kõhklev," leiab Monks, osutades, et et olukorda kasutades hakatakse kehtestama dereguleerimist, liberaliseerimist ja erastamist majanduses ja tööturul, nagu on tehtud varem IMF-i sekkumistega kaasnevalt. ETUC kutsub seetõttu Euroopa poliitikakujundajaid tegutsema otsustavalt ja kiirelt. Miljardite eurode pakett kahepoolsete laenude näol Kreekale tuleb rakendada võimalikult kiiresti. Sellele peab järgnema otsus anda samasugust toetust ka teistele liikmesriikidele, kes satuvad spekulatiivsete rünnakute alla. Keskpikas perspektiivis tuleb Euroopa Komisjoni "maksebilansi fondi" suurendada oluliselt ja laiendada seda kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. "Keskpankadel Euroopas on vaja tegutseda "viimase ostjana", täpselt samamoodi, nagu nad on olnud ja on jätkuvalt, võttes sadu miljardeid erapankade võlgnevusi oma bilanssi," märgib ETUC-i peasekretär. "Euroopa rahandus-ja finantssüsteem peaks lõpetama Wall Streeti reitinguagentuuride reitingute kasutamise riikliku laenu hindamisel ja tõsiselt uurima võimalust luua Euroopa oma reitinguagentuur. Kreekale ei tohi peale sundida katastroofiliste tagajärgedega exit-poliitikat (finantsstimuleerimise lõpetamist või ka üle-jõu-elamise lõpetamist), vaid julgustada kulgema majanduskasvu suunas, sotsiaalse dialoogi ja rahvusliku solidaarsuse ehitamise suunas, paremate maksu- ja administratiivsete standardite väljakujundamise suunas." "Mitte enam kui aasta tagasi mobiliseeriti hetkeliselt triljoneid eurosid, et päästa pangad allakäiguspiraalist. Me kutsume Teid nüüd üles näitama sama tüüpi ambitsioonikust ja mobiliseerima suurt toetust, et juhtida liikmesriikidest eemale reguleerimata finantsturgude soov kehtestada majanduslik diktatuur ja ülemäära kõrged intressikulud, palkade vähendamine ja üliagarad eelarvepuudujäägi vähendamise strateegiad."
KALLE KALDA
Viimati muudetud: 19.05.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |