Viis põhjust, miks hoiu-laenuühistut läheb vaja

ANDRUS RISTKOK,      05. aprill 2006


Harib elanikke ning harjutab neid finantsinstrumentide ja -institutsioonidega. Majanduslikult harimatu inimene on üsna kaitsetu ärimeeste meelituste suhtes, sest oma raha haldamist pole talle mitte keegi õpetanud.

Viib rahaasutused rahvale lähemale. Rahaasutuste koondumine suurtesse keskustesse on võõrandanud pangad maainimestest. Kahes kolmandikus valdadest pole enam ühtki rahaasutust ja 250 000 hoiustamisealisel elanikul pole praktiliselt ligipääsu muudele rahavahendajatele kui ainult kauplused ja sidejaoskonnad.

Pidurdab rahvusliku rikkuse väljavoolu Eestist. Meil toimetavad välispangad on ülikasumlikud ehk liigkasuvõtlikud. Nad forsseerivad ohjeldamatult raharinglust läbi pankade, et hoida elanikkonda ja majandust hea lüpsilehma asendis. Raha hoiustamine panka on inimesele kahjulik. Selle raiskamine on seevastu igati soodustatud, et saada enda teenitud rahalistest vahenditest enam hüvesid kätte, enne kui raha väärtus hääbub. See sünnitab massilise nn sundtarbimise, mille käigus voolab suur osa Eestis „toodetud" rahast Eesti ühiskonnast välja.

Loob alternatiivse raharingluse võrgustiku. Strateegilisest seisukohast võttes on sellel ainsana funktsioneerimistagatis rahvusvahelises poliitilises kriisiolukorras. Praeguseks on praktiline raharinglus läinud väliskontrolli alla, kuid kui Põhjamaades peaks juhtuma mingi ootamatu kriis, mis ohustab nende rahvuslikku majandust, võib Eesti raharinglussüsteem kokku variseda.

Taasloob rahvusliku panganduse. Eesti turul raharinglust käitavad asutused kuuluvad praegu peaaegu täies mahus välisomanikele. Kindlasti leitakse hulk põhjusi näitamaks, et välismaises valduses olev võrgustik töötab ikkagi Eesti raharingluse hüvanguks, kuid säärased põhjendused ei tarvitse olla piisav kinnitus, et meie majanduse vereringe on tõesti osa Eesti ühiskondlikust majandusorganismist ning et rasketel aegadel võiksime rahandusohjad endi käes hoida.

Euroopa Liidu poolt Eestiga samavõrd arenguvõimeliseks tunnistatud Poola, Läti ja Leedu on toiminud märksa alalhoidlikumalt, kui Eesti riigijuhid meie rahandussüsteemi tänase näo kujundamisel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)