Elu viib edasi valitsus, keda saab usaldada

ÜLO TOOTSEN,      04. september 2002


Mullu sügisel kirjutas Maalehes isamaaliitlane Lauri Vahtre: "…Pole mõtet kulutada aega ega trükiruumi nutulauludele selle üle, kuidas kolmikliidu või Mart Laari inimvihkajalik poliitika on viinud eestlased kollektiivse enesetapu veerele. Euroopa ja Ameerika kogemus näitab, et riik sündimust kuigivõrd mõjutada ei saa."
Nüüd on isamaaliitlaste esimene mees Mart Laar tulnud välja Aino Järvesoo idee - suurendada eestlaste rahvaarvu lastetoetuse tõstmise teel 1000 kroonini kuus - tulihingelise pooldajana. Kust äkilised meelemuutused?
Töökohtade loomisel on osa nii riigil kui kohalikel omavalitsustel. Maapiirkondade, väiksemate asulate ja linnade elujõuallikas on väikeettevõtlus, mis on oma arengus jõudnud niikaugele, et vajab seadust.
Väikeettevõtjate toetamisel peab riik tagama rahade jaotamise usaldusväärsuse, et loodetud summad jõuaksid reaalselt vajajateni. Muuta on vaja maksuseadust, et maksude määramisel saaks arvesse võtta eri tootmismahtusid. Kui maksusoodustus tuleneb tootmise ja teenuste osutamise mahtudest, siis tekibki väikeettevõtetele turueelis. Omavalitsused võiksid aga edendada oma piirkonna ettevõtlust, kui omavalitsuste tellimuste täitmisel eelistataks kohalikke ettevõtjaid. Sageli tehakse aga just vastupidi.
Töötute vähenemisele aitaks kaasa töökohtade riikliku finantseerimise süsteem, mis võimaldaks maksta töötutele palka riigieelarvest ja suunata nad tööle ettevõttesse. Sel viisil on tegemist ressursitoetusega. Jääks ära vajadus maksta ettevõtjale lisaraha töökoha loomise eest, sest väidetavalt on töökohtade kompenseerimine odavam.
Samuti on vaja suurendada oskusteavet. Raha jätkub praegu Euroliidu fondides ja programmides küll, kuid ei suudeta esitada korrektseid projekte, puudub pealehakkamisjulgus. Eeskujuks võib tuua Rõuge Taluliidu mehi, kelle eesotsas seisab eksvallavanem Mati Kõiv - nemad üritavad põllumajandusministeeriumi toel käima panna asendustalunike koolituse.

KESKMÕTE:
Keskerakond jääb oma ettepaneku juurde: kõige demokraatlikum on astmeline tulumaks. Vaielda võib tulumaksu astmeskaala üle, kuid põhimõte on õige.

Ühiskondlik rikkus on ühise töö tulemus, seega on igaühel õigus osa saada ka selle rikkuse jagamisest. Riigikassasse laekub raha maksudest - tulumaksust, käibemaksust, sotsiaalmaksust jne.
Tulumaksu puhul on esitatud variante küll maksuvaba miinimumi tõstmiseks, küll madalama protsendi kehtestamiseks.
Keskerakond jääb oma ettepaneku juurde: kõige demokraatlikum on astmeline tulumaks. Vaielda võib tulumaksu astmeskaala üle, kuid põhimõte on õige. Praeguse skeemi kohaselt väheneks madalapalgaliste maksukoormus umbes 11%, keskmise palga saajatel tõuseks tulumaks 3%, kõrgepalgalistel 7%. Madalapalgalised pered, keda on Eestis enamik, võivad niimoodi iga kuu endale jätta 200-300 krooni.
Kõrgepalgalistelt võetaks paar tuhat krooni, mis sadade tuhandete juures on vaevumärgatav. Riigikassa kosub, mis omakorda vähendab sotsiaalset ebavõrdsust.
Ideaalset maksusüsteemi pole olemas. Küllap on meiegi pakutu ideaalist kaugel, aga tundub olemasolevast parem ja õiglasem olevat.
Valimiseelse võidukappamise vankri ette on rakendatud proua Aino Järvesoo õilis idee tõsta lastetoetust 1000 kroonini kuus.
Keskerakond tunnustas ettepanekut kohe ja toetab ka praegu. Küsimus on hoopis, kuidas hea idee ellu viia. Nõuab see ju 2,3-2,7 miljardit krooni, kuid rahaallikaks saavad olla eelkõige maksud.
Euroopa Liidus on keskmine maksukoormus 48-49% koguproduktist, Eestis 36%. Tegelikult on vahe veelgi suurem: pea kolmandiku meie riigieelarve kuludest moodustavad pension ja ravikindlustus. Selge, et meil on raskem leida raha lausa hädavajalikeks sotsiaalkulutusteks.
Reaalsusest lähtudes ei tõttagi valitsus kiirelt aplodeerima 1000kroonisele lastetoetusele. Küll aga võiks sinna jõuda järkjärgult, näiteks tuleval aastal 500 kroonini koos kindla mehhanismiga, mis garanteerib toetuse jõudmise tõeliste abivajajateni. Ja kas on üldse ainuõige see raha sularahana välja anda? Äkki leiame sama summa piires teisi viise laste toetamiseks?
Mis võimalik, on meie poolt tehtud: tasuta koolitoit algkooli, edaspidi ka põhikooli õpilastele; lisaeelarves leiti lastetoiduks 65 miljonit krooni; omavalitsuste tulubaasi suurendati 120 miljoni krooni võrra ja alates juulikuust tõsteti pensioni ligi 200 krooni.
Küll aga peab süvenema kindlus, et 2003. aasta valimiste järel võimule tulev valitsus ega ükski järgmistest ei loobu eesti rahva arvu suurendamiseks hädavajalikust kokkuleppest. See on iga poliitiku vastutus oma riigi ja rahva ees.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (29)